Nädalavahetus tõi hulga uusi koroonaviirusega nakatunute juhtumeid, kuid tekitas ka päris palju küsimusi proovivõtmise kohta. Terviseamet teatas, et muudetakse suunda ja keskendutakse edaspidi riskirühmadele: eelkõige eakamatele ja mõistagi vajaduse korral meditsiinitöötajatele, kui tekib nende võimaliku nakatumise kahtlus.

Ühtlasi võis märgata viiruseproovide võtmise seletamatut aeglust. Terviseameti teadete järgi kontrolliti näiteks terve laupäeva jooksul kokku kõigest kümmet proovi, millest kuus andsid positiivse tulemuse. Öösel vastu pühapäeva hüppas kontrollitud proovide hulk u 120 juurde ja eilse päeva jooksul jõudis 162-ni.

Samal ajal kordab terviseamet nagu papagoi: „Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võime praegu terviseameti, Tartu ülikooli kliinikumi, Synlabi, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Viru keskhaigla ja Pärnu haigla laborites.”

Kuidas suudetakse kõigi nende laborite peale kokku ikkagi võtta ja kontrollida nii vähe proove? Miks ei taha terviseamet enam teha riskirühma mittekuuluvate isikute proove?

Töö käigus on ilmnenud viirusekontrolli pudelikaelu, mille ületamise nimel kavatsetakse algaval nädalal töötada.

Proovijärjekorrad on pikad

Esimeseks suureks pudelikaelaks on saanud koroonaviiruse proovide võtmine. Selle kohta möönis terviseamet eile, et järjekorrad ulatuvad sadade inimesteni. Probleem on lihtne: praegu käib näiteks Tallinna piirkonnas COVID-19 proove võtmas kolm kiirabibrigaadi. Nad ei jõua füüsiliselt võtta kõigi isegi piisava kahtlusega patsientide proove, sest iga väljasõit tähendab erivahendite, maskide, kinnaste jms vahetamist.

Lahendus on leitud Saaremaal, kus nakatumiskolde tõttu pandi proovivõtmiseks püsti nn drive-in, kus on võimalik teenindada palju rohkem piisava viirusekahtlusega patsiente.


Hiigeljärjekorda pandud inimesed võivad alla anda ja hakata haiglatesse või perearsti juurde minema. Seda ei tohi nad kindlasti teha.

Juba täna tahetakse langetada otsus rajada Eesti mandriossa samuti üks-kaks samasugust statsionaarset viiruseproovide võtmise drive-in-punkti. Üks neist tahetakse teha mobiilseks, et seda vajaduse korral n-ö kuumematesse piirkondadesse ümber paigutada.

Need punktid tahetakse avada võimalikult kiiresti, sest vastasel korral võivad praegu hiigeljärjekorda pandud inimesed alla anda ja hakata haiglatesse või perearsti juurde minema. Seda ei tohi nad kindlasti teha, sest võivad siis nakatada teisi, sealhulgas meditsiinitöötajaid.

Kiirabi saaks proove võtta riskigrupi inimestelt, kes ei pääse ise liikuma või vajavadki erakorralist abi.

Miks avaldas terviseamet eile nii karmilt oma arvamust koroonaproovide võtmisest? Siin mängib taas rolli taust. Ühelt poolt tahetakse tagada, et proovid tehtaks võimalikult sihitult.

Kui liita kokku kõik kohad, kus on laboratoorselt võimalik proove võtta, siis usuvad asjatundjad, et matemaatiliselt saaks Eestis päevas võtta 2000 koroonaproovi. Seda juhul, kui masinad kogu aeg huugaksid. Kuid see pole võimalik kasvõi tööjõu tõttu, sest siis peaksid laborandid 24/7 tööd vihtuma.

Peab jääma varu

Seega saab tegelikult teha vähem. Terviseamet ütleb praegu umbkaudu: „Võimekus on kindlalt üle saja testi päevas ja meie testimise võimekus laieneb.”

Ka siin on väike pudelikael, mis tuleneb terviseameti suurest ettevaatlikkusest. Proovivõtmise võimalust tahetakse laiendada sedamööda, kuidas saabuvad lähiajal Eestisse suured lisakogused testkitte (proovi kontrollimiseks on laboril vaja seadet ja testkitti).

Proovivõtmise võimalust tahetakse laiendada sedamööda, kuidas saabuvad Eestisse suured lisakogused testkitte.

„Tarneraskusi meil pole,” märkis terviseameti esindaja eilsel pressikonverentsil. Ent ühtlasi tuleb hoida silma peal võimalikel logistikatõrgetel, mida võib tekitada riikide piiride sulgemine. Palju otsuseid on tehtud nädalavahetusel ja see nädal peab näitama, kas Euroopa kaubaahelad saavad kenasti edasi toimida. Parem olgu proovivõtmise laiendamise ajaks kitid kohal, kui et riskirühmade proovide kontrollimisega tekib probleeme.