Koroonapuhangu tõttu tuleb reisikindlustust valida väga hoolikalt
„Koroonapuhangu tõttu on parim soovitus reisimisest võimaluse korral pigem hoiduda. Kindlustus ei kata tavaliselt force majeure’i (vääramatu jõud – toim) juhtumeid ja seetõttu ei saa eeldada, et kindlustus on võlurohi, mis kõik kahjud hüvitab,” soovitas kindlustusadvokaat ja advokaadibüroo Lextal partner Olavi-Jüri Luik.
Reisikindlustust sõlmides tuleb Luige sõnul väga tähelepanelikult lugeda, millise kulu kindlustusleping katab. Tema sõnul võivad eri reisikindlustuse lepingud katta näiteks tervisega seotud kulu ehk hüvitada välismaal juhtunud ootamatu haigestumise või õnnetusjuhtumi tõttu tekkinud ravikulud, pagasikindlustuse ehk kui pagas puruneb või läheb kaotsi (näiteks lennufirma või hotell kaotab kohvri), vastutuskindlustuse (reisil teisele inimesele kahju tekitamine) või siis reisitõrkekindlustuse (reisi ärajäämine või katkemine haigestumise tõttu).
„Just reisitõrkekindlustus ja tervisekindlustus võivad mõnel juhul koroonaviirusse haigestunud inimest aidata,” märkis Luik. Ta selgitas, et eeldatavasti tekib näiteks Valgevenes koroonasse haigestudes haiglakulu. Kuid on ka võimalik, et kulu tekib reisi ärajäämise tõttu: kui reisitõrkekindlustusega inimene haigestub enne reisi.
Hirmutunnet ei hüvitata
„Oluline on meeles pidada, et üldiselt näiteks hirmust koroonaviiruse või karantiini ees reisist loobumine pole kindlustusjuhtum. Ja tavaliselt kindlustusandja hirmust põhjustatud kahju (piletite ja hotelli hinda) ei hüvita,” rääkis Luik.
Luige sõnul eeldab kindlustus, et inimene käitub kindlustuslepingu olemasolul sama hoolsalt kui kindlustuslepinguta. „Seega, kui esitate endale küsimuse, kas võtaksite riski kindlustuseta, ja vastus on eitav, siis ei aita ka kindlustus. Kindlustus on mõeldud ootamatu, mitte välditava sündmuse kaitseks,” rõhutas ta.
Kindlustus on mõeldud ootamatu, mitte välditava sündmuse kaitseks.
Ohupiirkondadesse reisimisel tuleb Luige sõnul arvestada ka sellega, et riikide seadused on erinevad ja seetõttu riigid ka tegutsevad erinevalt. „Tuleb arvestada, et osas riikides on võimalik panna karantiini terveid piirkondi ja see võib kaasa tuua olukorra, kus inimene peab pikka aega viibima piirkonnas, kus ta algselt plaanis olla lühemat aega,” tõdes ta.
Luige sõnul on ka selliseid kindlustusandjaid, kes pakuvad eraldi tasu eest kaitset omal soovil reisi ärajätmiseks. Just selline kaitse (pole väga levinud) võiks teoorias aidata hirmu tõttu reisi ärajätmisest tekkinud kahju hüvitamisel.
Karantiini puhul kulu kaetakse
„Kui klient on juba reisil ja tal tekib koroonaviiruse puhangu või sellest tuleneva karantiini tõttu majutuse ja transpordi lisakulu, siis need väljaminekud hüvitame,” ütles PZU kindlustuse isikukindlustuse tootejuht Kristo Õunapuu.
Õunapuu sõnul katab PZU meditsiiniabi kindlustus viirushaigusesse, kaasa arvatud koroonaviirusesse haigestumisega seotud ravikulu. „Kui klient viibib piirkonnas, kus on välja kuulutatud epideemia, siis on tegemist välistusega. Kulu diagnoosi määramiseks hüvitatakse igal juhul ka epideemia korral,” lisas ta.
Abi lisakaitsest
Ka Õunapuu kinnitas, et kindlustuskaitse ei kehti, kui klient otsustab reisist ise loobuda. „Sel juhul soovitame uurida transpordi- või reisifirmast, kas on võimalik reis ringi vahetada või leida muu lahendus. Reisikindlustusele saab juurde osta lisakaitse, mis annab võimaluse reisist loobuda omal soovil ja ükskõik mis põhjusel,” kinnitas ta.
„Samuti saab osta lisakaitse, mis aitab ürituse ärajäämise korral. See kindlustuskaitse tuleb juurde osta hiljemalt 48 tunni jooksul pärast esialgsete lennupiletite või reisipaketi eest tasumist või esialgse ettemakse tegemist,” selgitas Õunapuu.
Koroonapuhangu tõttu on parim soovitus reisimisest võimaluse korral pigem hoiduda.
Peale PZU pakub omal soovil tühistamise kaitset Seesam Kindlustus, kus tuleks peale reisikindlustuse põhikaitse võtta ka laiendatud kaitse või reisi omal soovil tühistamine. „Sellisel juhul hüvitatakse 70% kliendi kulutustest, mida hotellilt, lennufirmalt või teiselt teenusepakkujalt tagasi ei saa. Kuid seda kaitset on võimalik sõlmida vaid kahe nädala jooksul alates reisi ostmisest, mitte hiljem,” nentis Seesam Kindlustuse reisikindlustuse tootejuht Jonatan Jõks.
Esimene loobuja
Sel nädalal muutis koroonaviiruse leviku tõttu oma reisitõrkekindlustuse tingimusi Gjensidige kindlustus.
„Reageerisime koroonaviiruse leviku tõttu kiiresti ja laiendasime reisitõrkekindlustuse katet, nii et hüvitist saaksid ka kliendid, kes ei soovi reisida riikidesse, kuhu välisministeerium reisida ei soovita,” ütles Gjensidige Balti riikide tootearendusjuht Andrius Dambrauskas.
Dambrauskase sõnul jälgitakse praegust dünaamilist olukorda väga tähelepanelikult ja analüüsitakse ülemaailmsete kindlustusekspertide infot. „Seda olukorda nimetavad eksperdid teadaolevaks riskiks ja inimestel soovitatakse oma reisiplaanid ootele panna ja järgida ennetusmeetmeid,” sõnas ta.
Seetõttu rakendatakse Dambrauskase sõnul uutele kindlustuslepingutele standardset kindlustuskaitset. „See tähendab, et koroonaviiruse (COVID-19) puhangu tõttu tühistatud reiside rahalised kahjud hüvitamisele ei kuulu,” ütles Dambrauskas.
PZU soovitab reisikindlustuse osta võimalikult vara, kohe koos esmase reisimaksega, sest siis hakkab kohe kehtima ka reisitõrkekindlustus. Reisikindlustus on mõistlik hankida ka naaberriikidesse reisimisel. Euroopa Liidu riikides katab ravikulu ravikindlustuskaart, kuid vaid kokkulepitud ulatuses ja raviasutustes, millel on vastav koostööleping. Hüvitatav kulu on piiratud ja nii näiteks ei hüvitata riikidevahelist haige transporti ega patsiendi omaosalustasusid (visiiditasu, voodipäevatasu, ravimid).
