Delfi lugeja Kaarel (nimi muudetud – toim) rääkis oma kogemusest, kui ta veidi üle aasta tagasi Tallinnasse kolides üürikorterit otsis. „Helistasin sobiva korteri maaklerile, kes palus, et saadaksin talle e-posti oma lühikirjelduse ja jutu, miks peaksin selle korteri endale saama,” ütles ta.

Kaarli sõnul ei olnud konkreetne korter tema jaoks eriline ja ta ei soovinud otseselt just seda korterit endale elukohaks saada. „Mõtlesin, et nagunii korterid tulevad ja lähevad. Ma ei hakanud kirjeldust saatma, sest see tundus kuidagi alandav, ja otsisin lihtsalt teise korteri,” sõnas Kaarel.

Järgmise korteri, kuhu ta ka elama asus, leidis Kaarel üsna kiiresti, selle maakler enesetutvustust ja motivatsioonikirja ei küsinud. „Jääb mulje, et maaklerid ja korteriomanikud võivad teha kõike, kuna nõudlus ja pakkumine on paigast ära,” lisas Kaarel.