KRISTJAN LEPIK: börsid on punased, mida teha?
Esiteks on närvilisust tekitanud kinnisvaraturg. Pärast kohati Eesti kinnisvaraturuga sarnast hinnarallit aastatel 2003-2006 on USA kinnisvaramullist hakatud õhku välja laskma: kinnisvarahinnad tulevad allapoole, ehitajad ja arendajad satuvad raskustesse jne. Kuna USAs on välja lastud väga suures mahus kinnisvara tagatisel võlakirju, siis on turud sellest dünaamikast väga sõltuvad.
Kuna tugeva kinnisvara tõusu ajal pakkusid väga head tootlust lisaks kinnisvarale ka kinnisvaraga seotud võlakirjad, siis liikus sinna väga suur hulk globaalset raha. Kui turg hakkas teistpidi liikuma, siis tekkis paljudel võlakirjaomanikel soov positsioonidest väljuda, ning kuna see turg pole nii likviidne kui aktsiaturg, siis kukkusid ka võlakirjahinnad.
Praeguseks oleme olukorras, kus paljudel sellistel riskantsetel võlakirjadel pole enam ostunoteeringuid. See omakorda tingis selle, et väga suure riski võtnud riskifondid on probleemide ees - USAs on päris suured riskifondid kaotanud kogu investorite raha ja globaliseerumise tingimustest pole see enam ainult USA probleem - suurtest kaotustest on teatanud ka näiteks Austraalia ja Prantsumaa suured fondid. Ja ajalugu vaadates võib ennustada, et selliseid uudiseid tuleb lähikuudel kindlasti veel.
See kõik on mõjutanud ka aktsiaturgu, võlakirjaturg omab mõju alati ka aktsiatele. USA aktsiaindeks S&P 500 on viimase kolme nädalaga langenud 6,7%. Kuid alati tuleb vaadata laiemat pilti - maailma börsidel on viimased aastad olnud erakordselt head ning isegi aasta algusega võrreldes on see aktsiaindeks 2,7% plussis. Seega lastakse lihtsalt veidi õhku välja.
Kuid mina arvan, et investorid ei peaks eeldama muretut seilamist maailma aktsiaturgudel. USAs alanud krediidikriis on tõsisem probleem ning riskid sealsete probleemide jätkumiseks on päris suured. Tuleb arvestada ka sellega, et väga suurt tõusu on viimastel aastatel näidanud arenevad turud, mille hulka kuulub ka Kesk- ja Ida-Euroopa ning ka Baltikum, ning seda just seetõttu, et investorid on üle maailma otsinud riskantseid investeeringuid. Ajalooliselt on praeguse USA krediidikriisiga sarnased probleemid tekitanud selle, et investorid üle maailma hakkavad otsima vähemriskantseid investeeringuid (näiteks riigivõlakirjad ja deposiidid) ja kui see trend peaks hoo sisse saama, siis on arenevate turgude aktsiaturgudel ruumi allapoole päris palju.
Kindlasti huvitab kõiki ka kodubörsil toimuv - tuleb arvestada, et Tallinna Börs on suuresti välisinvestorite meelevallas ning kui nemad hakkavad oluliselt oma positsioone globaalsete riskide tõttu siin vähendama, siis kukub ilmselt enamiku aktsiate hind. Seetõttu oleks ma Tallinna Börsi aktsiate suhtes praegu ettevaatlik, üle 20% oma portfellist Tallinna Börsil hoida mõistlik investor ei tohiks.
Ma arvan, et praegu on hea aeg olla investoril konservatiivne - vähendada arenevate turgude osakaalu portfellis ning suurendada raha osakaalu. Seda seetõttu, et kui hinnad tõepoolest allapoole tulevad, siis oleks, mille eest odavaid aktsiaid juurde osta. Viimastel aastatel on kõige suurema tootluse teeninud need, kes on riskinud kõige rohkem, ma arvan, et see dünaamika on muutumas ja järgnevatel aastatel toob edu veidi konservatiivsem lähenemine.
