Igal suvel veidi pärast jaanipäeva lähevad lasteaiad pikale suvepuhkusele. Õnnelikud on mudilased, kes saavad jääda oma pereliikme või lähedase hoole alla.
Aina viie ja poole aastasel pojal ei ole niimoodi vedanud. Ema kasvatab teda üksi, vanaemast pole hoidjat, sugulased-sõbrad on mööda Eestit laiali. Aina nimi pole päriselt Aina, kuid kuna lasteaias vaadatakse nende väikesele perele niikuinii viltu, sest ema jõuab lapsele järele alles paar minutit enne lasteaia sulgemist, ei taha ta poja pea kohale rohkem pahameelt koguda ja palub oma nime mitte avaldada. Igal tööpäeval jookseb Aina lasteaeda, võtab lapse ja jookseb tagasi tööle, sest tema vahetus suure asutuse turvaüksuses kestab kella 9–20. Reeglite järgi peaks ta tegema ka öövahetusi, kuid ülemus teab üksik-ema olukorda ja laseb tal sättida vahetused päevasele ajale.
