Riigi kulutused kriisileevendusmeetmetele ulatuvad 1,145 miljardi euroni. Kõige suurem osa sellest läheb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalale. Suured osad lähevad ka sotsiaal- ja rahandusministeeriumi valitsemisaladele.

Lisaeelarve üks suurem sissetulekuallikas on riigipoolse makse peatamine teise pensionisambasse. Raha kulub paljude muude meetmete kõrval aktsiiside alandamiseks, koroonaviirusega võitlemiseks, laevandussektori toetamiseks ja isegi vaimulikele ning sportlastele. Töötamise toetamiseks suunatakse töötukassa kaudu 250,6 miljonit eurot eriolukorras töötajate sissetuleku säilitamiseks.

Lisaeelarve tegemisel lähtuti eeldusest, et lisameetmeteta langeb Eesti majanduse koguprodukt tänavu 8%. Valitsussektori nominaalseks eelarve puudujäägiks prognoositi tänavu koos majanduse toetusmeetmetega 2,62 miljardit eurot ehk 10,1% Eesti SKP-st.