Maksepuhkused seavad pangakliendid ebavõrdsesse olukorda

Kui enamik laenuperioodi on alles ees, siis on igakuine maksekoormuse tõus väiksem kui lühema perioodi korral.

"See, kui suures ulatuses maksekoormus pärast maksepuhkuse lõppu kasvab, oleneb suuresti sellest, kui pikk on periood laenulepingu lõpuni,” ütleb Evelin Tammearu.

Tammearu lisas, et maksepuhkuse võtmisel on oluline mõista, et see ei vabasta laenusaajat täielikult laenumaksete tasumisest. „Maksepuhkus kehtib üksnes laenu põhiosa tagasimaksetele, intresside maksmise kohustus jääb maksepuhkuse ajal siiski alles,” lisas ta.

Finantsinspektsioon soovitas 20. aprillil välja antud juhendis pankadel koroonamõjude juhtimise ühe meetmena kaaluda maksemoratooriumit. Ent see ei kaitse ebavõrdsuse eest, mis valitseb erineval ajal laenu võtnud isikute vahel – see jääb inimese enda kaalutluseks.

Eesti pangaliidu tegevdirektori Katrin Talihärma sõnul vormistavad pangad juba praegu tasuta laenumaksete puhkusi koroonakriisi tõttu hätta jäänud ettevõtetele ja eraisikutele, seejuures laenulepingu muid tingimusi muutmata.