Lisaks sellele, et Kruuda kaitsemeeskond seab kahtluse alla süüdistusakti kvaliteedi, selles kasutusel olevad mõisted ning loodud seosed, on nad täiesti veendunud, et kohtuasjal puudub igasugune faktiline alus – tegu on Oliver Kruuda tagakiusamise aktsiooniga. Ka seab endise piimatöösturi kaitsemeeskond kahtluse alla prokuratuuri argumente toetavaid tunnistajaid, nende ütlusi ja motiive.

„Kui hinnata neid tunnistajad ja nende ütlusi – mis oli nende motiiv anda selliseid ütlusi – oligi see, et soovitigi kätte saada ja üle võtta need piimatootmisettevõtted – kas siis juriidilise isikuna, aktsiaseltsina või varadena –, aga tegemist oli ülevõtmisega tegelikult,” põhjendas Lind teisipäevasel istungil. Tema sõnul tekitavad kõik Kruuda suhtes algatatud menetlused teatavaid kahtlusi.

Esmaspäevasel istungil prokuratuuripoolse lõpukõne pidanud ringkonnaprokurör Alar Lehesmets on aga veendunud, et kohtulikult uuritud tõenditega on süüdistatavate süü leidnud tõendamist.

„Ainuüksi käesolevas asjas uuritud tõenditest ilmneb, et süüdistatav Kruuda ei kipu pidama ühiskondlikke reegleid, seaduseid ja norme tema enda suhtes kehtivateks ja on sellest lähtuvalt andnud suuniseid ja tegevusjuhised ka oma alluvatele,” märkis Lehesmets, kes leiab, et Kruuda keskset rolli arvestades tuleks talle määrata keskmisest karmim karistus.