Märgistused tekitavad eestlastes segadust

Kolme nädala eest oli Tarbija veergudel juttu sellest, kuidas kõikvõimalikud ökomärgistused tarbijaid segadusse ajavad („Ökomärgiga toote puhul tasub uurida, mis peitub märgi taga”, EPL, 11. juuli 2014). Sel nädalal ilmus mitu uuringut, mis vaatlevad, mil määral eestlased eri märgistusi lugeda oskavad. Selgus, et asjalood ei ole kiita.

 Iseäranis kurb ongi lugu mitmesuguste ökomärgistustega. Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringus vaadeldud üheksast levinumast ökomärgistusest viit teadis 1% või vähem küsitletuid. Nooremad ja keskealised tundsid levinumaid tähiseid keskmisest paremini. Iseäranis paistis silma erinevus hariduse järgi. Kõrgharidusega vastajatele olid märgid märksa tuttavamad kui vähem haritutele. Ent ka haritumate vastajate seas oli vaid üle poole neid, kes teadsid Eesti mahemärki ja EL-i energiamärgistust.