Marju Lauristini sõnul näitab uuring, et oleme jõudnud välja olukorrast, kus ainult materiaalses mõttes edupüüdlus oli tõmbejõud. Foto: Argo Ingver

Äsja arenguseire keskuse tellimusel valminud uuring analüüsis Eesti elanike väärtushinnangute muutust möödunud paarikümnel aastal. Eesti ühiskond jaguneb väärtushinnangute poolest kuude rühma (vt kõrvallugu). Sotsiaalteadlane Marju Lauristin andis uuringule veel ühe mõõtme: poliitilised eelistused.

Marju Lauristin, mida see info (vt graafik) meile näitab?

Minu küsimus oli, kas inimeste poliitilised valikud seostuvad nende üldiste väärtushinnangutega. Analüüs näitas, et see vastavus on täiesti olemas, ehkki mõnikord ka paradoksaalsel moel: inimesed toetavad rohkem just neid väärtusi, millest neil endil on elus puudu. Analüüsi aluseks oli Euroopa sotsiaaluuringu ankeet, milles oli ka kaks küsimust poliitiliste valikute kohta. Esiteks küsiti, mis erakonna poolt eelmisel korral hääletati, ja teiseks, mis erakond on praegu kõige sümpaatsem. Võttes aluseks väärtushinnangute põhjal moodustunud vastajate rühmade jaotumise pigem materialistlikeks, rahalist jõukust ja võimu väärtustavateks ja postmaterialistlikeks, inimsuhteid ja head keskkonda väärtustavateks, arvutasin välja nende rühmade esindatuse viie parlamendierakonna pooldajate hulgas 2018. aasta Euroopa sotsiaaluuringu andmete alusel ja võrdlesin seda ka varasemate aastatega. Ütlen kohe ära, et see analüüs ei kuulunud arenguseire keskuselt tulnud tööülesannete sekka, tegin seda oma lõbuks.

Avalehele
346 Kommentaari