Miks hipsterid küll ühesugused välja näevad?
Selle üle, kes või mis täpselt on hipster, võib pikalt vaielda. Tavaliselt räägivad nad meelsasti peavoolu sisutühjusest ja riietuvad moel, mille kohta võib öelda „boheemlaslik”. Neil on ees sarvraamidega prillid ja nad sõidavad jalgratastega, mis on vanamoodsa välimusega – iseäranis siis, kui need on uued ja kallid. Ah jaa, hipsteri üks peamisi omadusi on see, et ta ei tunnista end hipsteriks. Ühesõnaga, hipsterid näevad sageli üsna samasugused välja. Miks see nii on, püüab oma värskes uuringus välja arvutada Prantsuse teadlane Jonathan Touboul. Just välja arvutada, sest ta on 1530. aastal asutatud Collège de France’i matemaatilise neuroteaduse labori juhataja.
„Kas tõsiasi, et on olemas hipsteri välimus, ei ole vastuolus kõigi hipsteri uskumustega?” kordab Touboul küsimust, mille 2008. aastal esitas blogija Julia Plevin. Vahepealse ajaga ei ole muutunud ilmselt midagi peale selle, et tüüpilise hipsteri välimus on aja jooksul edasi arenenud. Toubouli artikkel* on rangelt matemaatiline. Neil, kelle kokkupuude matemaatilise statistikaga on jäänud kõrgkooli sissejuhatava kursuse tasemele, on tõenäoliselt üpris keeruline kirjatüki kahe esimese lõigu ja viimase lõigu vahele jäävast midagi aru saada.
