Eesti Lasteaednike Liidu esinaine Liili Pille ütles kompromissi kommenteerides: „Kuna esimesed eluaastad on lapse kasvamisel otsustava tähtsusega, siis pean oluliseks kokkulepet, et koolieelsete lasteasutuste 1,5–3-aastaste laste rühmades töötab professionaalne personal, kellest üks on kindlasti kõrgharidusega õpetaja. Tegu on õppeasutustega, kus pakutakse 1,5–7-aastastele lastele nii alusharidust kui hoidu ja lähtutakse riikliku õppekava põhimõtetest ning õpikäsitusest“.

Lapsehoiud muutuvad kvaliteetsemaks

Väljatöötamisel oleva seaduse kohaselt saavad lapsehoiud taotleda alushariduse võimaldamise õigust, selleks nad peavad tõendama õpetajate ja lasteaia õppekava olemasolu. Samuti lepiti läbirääkimiste käigus kokku selles, et vaadatakse üle lapsehoidjatele kehtestatud kutse- ja koolituse nõuded, need peavad muutuma rohkem lapse sotsiaalseid ja mänguoskusi toetavaks.

Seega muutub seaduse abiga paremaks ka lapsehoiu kvaliteet. Haridus- ja teadusministeeriumi alushariduse peaekspert Tiina Petersoni sõnul on kavas kehtestada sisulised nõuded lapsehoiule ja uuendada lapsehoidjate kutsestandardit.

Alushariduse ja lapsehoiu seaduse väljatöötamiskavatsuse järgi on alusharidus ja lapsehoid edaspidi ühtselt reguleeritud süsteem, mis pakub lastele hoidu ja haridust sünnist kuni koolikohustusliku eani ning hõlmab lapsehoide ja lasteaedu sõltumata omandivormist.

Kohalikud omavalitsused loovad kõigile 1,5-7-aastastele lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimalused lapsehoiuks ja alushariduse omandamiseks – seda võib korraldada munitsipaalasutuste kaudu või kasutada erasektori võimalusi. Alates 3-aastastest lastest peab olema loodud võimalused alushariduseks lasteaias.

Petersoni sõnul on oluline usaldada lasteasutuse juhte ning kohalikke omavalitsusi, samuti kaasata erasektorit kohtade võimaldamisel.