Mis toetas eelarves pensionäre ja saarlasi? Euroliidu kliimapoliitika

Ratase uue valitsuse esimese eelarve augud topiti kinni ehitusvahuna paisuva CO₂-kvoodimüügirahaga.

Kevadel Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooni esimese töökuu jooksul heaks kiidetud riigieelarvestrateegia järgmiseks neljaks aastaks kuulutas valitsusele raskusi – tuleva aasta eelarvet silmas pidades rääkis see parajast kärpimisvajadusest, terendas riigipalgaliste isikute sissetulekute külmutamine.

Kuid eelmisel nädalal valitsuses heaks kiidetud konkreetne 2020. aasta eelarve eelnõu tõi hoopis teisi uudiseid: leiti raha väikeseks palgakasvuks, isegi minimaalseks ehk seitsmeeuroseks erakorraliseks pensionitõusuks ja veel tõotab pudeneda rahuloluprojekte nagu näiteks lisaparvlaev saarte ja mandri vaheliseks ühenduseks.

Kevadine eelarveseis nende asjade võimalikkust ei ennustanud. Kuidas siis nüüd kõik ühekorraga saavutati?

Eelarvestrateegia ja riigieelarve dokumentidest selgub, et valitsust on aidanud salapärane rahapuu, mis õitses suvel nii hoogsalt, et nelja kuuga kasvas 2020. aasta eeldatav saak 40 miljoni euro võrra. Kokku puistab see imeline taim tuleva aasta eelarvesse üle 170 miljoni euro, mis läheneb 2%-le kogu riigieelarve mahust.