Naastrehv ei kao kuhugi. Kehvad teeolud kaaluvad keskkonnasäästlikkuse üles

Kuigi välismaised uuringud toetavad naastrehvide keelamist, ei pea Eesti eksperdid seda mõistlikuks.

Talv on tulekul ja tasub mõelda rehvivahetuse peale. Kui suverehvidega on asi lihtsam ja teeolude peale rehvivalikul väga mõtlema ei pea, siis talverehvidega tekib iga sügis küsimus – kas panna sõidukile alla naast- või lamellrehvid.

Toyota Balticu tehnilise spetsialisti Lauri Erti sõnul on iga autojuhi igavese küsimuse vastus lihtne – tuleb vaid mõelda, kus peamiselt sõidetakse, ja pidada meeles, et autot juhib ikkagi inimene. „Naastrehvid on mõeldud äärmuslikesse oludesse, näiteks vesisel jääl on need asendamatud,” põhjendab ta.

Naastrehvidel on Erti sõnul üks suur miinus. Naast tekitab meeletult teetolmu, mille me sisse hingame. Kui ristmikul on rööpad ja pärast lume sulamist tänava ääres pikad tolmuvaalud, mida tuul üles keerutab, on selge, kust see mustus tuleb. „Just naastrehvid on üks peamisi põhjusi, miks linnas teerööpad tekivad. Kiirendamisel võib elektroonika öelda, et on libe, kuid samal ajal keerutab naast asfaldist tükke välja,” selgitab Ert.