Närvide mäng. Ettevõtted ootavad pikisilmi valitsuse päästeplaani

Eile kohtus peaminister Jüri Ratas erialaliitude esindajatega, et kuulata, millist abi ettevõtted vajavad. Situatsioon on pinev, sest mitmes sektoris läheb olukord tundidega aina hullemaks.

Esmaspäeval kell 12 alanud kohtumisel said ettevõtete esindusorganisatsioonid suud puhtaks rääkida. See ei olnud kisakoosolek, vaid igati tsiviliseeritud ja konstruktiivne vestlus. Ettevõtlusorganisatsioonid lahkusid kahetiste tunnetega. Neile lubati anda konkreetsed esmaste lahenduste paketid nädala teises pooles, samal ajal on olukord kohati nii karm, et otsuseid tuleb langetada väga kiiresti. Mida öelda töötajaile? Kas päästeplaan on tõhus või niru?

Enne seda kokkusaamist korraldas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Viljar Lubi ettevõtjatega veebiseminari. Lubi ütles veebiseminaril, et valitsus kinnitab lähipäevil paketid, mis peaksid leevendama lühiajalist šokki. Tema sõnul on paketid valmis ja ootavad ministrite kinnitust, ent selle saamiseks kulub mõni päev. Eilsest mõlemast jutuajamisest võtsid osa ka Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete assotsiatsiooni president Heiki Rits ning Eesti hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimees Peter Roose. Nad on sama meelt, et valitsus paistab siiralt soovivat neid aidata ja lahendusi leida. Iseasi, milline on lõpptulemus.

„Esitasime visioone, täpsustasime oma ettepanekuid. Meie jaoks on esiteks oluline, et kõigi tööandjate likviidsus säiliks. Teiseks on oluline, et erimeetmeid kehtestataks kriitilises seisus sektoritele ja piirkondadele. Olukord on seal väga tõsine,” lausus Rits.

Taani ja Rootsi on juba reageerinud

Kuigi Eesti valitsus kinnitab, et nad ei istu käed rüpes ja töötavad lahenduste leidmise nimel öötundideni, siis näiteks Taani ja Rootsi on viirusekriisis vaevlevatele ettevõtete heaks juba mõningaid samme astunud.

Taani otsustas hüvitada ettevõtetele töötajate palgakulud 75% ulatuses tingimusel, et nad töötajaid ei koonda.

Rootsi valitsus presenteeris juba eile meetmepaketti: haiguslehel olemine hüvitatakse täielikust ja ettevõtetele antakse maksepuhkust tervelt aastaks.

Roose sõnul jäi kõlama, et kõik muretsevad, aga küsimus on, mida täpselt teha. On ju teada, et töötajaid juba koondatakse või saadetakse sundpuhkusele. „Mulle jäi mulje, et sel nädalal soovitakse välja käia paketid, mis puudutavad tööjõu- ja likviidsusküsimusi. Et ettevõtted saaksid maksta palka, et tuleksid laenupuhkused, et Kredex tuleks appi. Meil on väga tõsine probleem,” selgitas ta.

Ettevõtjate soovid

Turismisektoris on probleem kestnud kõige pikemalt. Seal oodatakse, et meetmed kehtestataks kiiresti ja pikaks ajaks, sest viirusnakkuse leviku taandumine ei tähenda veel, et turistid järgmisel päeval taas Eestisse tulevad. Heal juhul päästab ettevõtted siseturism, kuid suur valu võib kesta väga pikalt.

„Üks ettepanek on, et kui oleme sunnitud karantiini või sundpuhkusele, siis võiks tasu tulla töötukassast kuni 80% ulatuses. Peale selle võiks kaotada toitlustusasutuste käibe- ja erisoodustusmaksu. Samuti võiks Kredexist nii 2020. kui ka 2021. aastal saada arvelduskrediiti. Makse peaks saama ajatada, et ei tuleks suurt pankrotilainet, et kriis üle elada,” sõnas Roose.

Just maksude ja tasude ajatamist või nende kompenseerimist vajaksid ettevõtted enim.

Just maksude ja tasude ajatamist või nende kompenseerimist vajaksid ettevõtted enim. Rits toob esile ka haiguspäevade hüvitamise, sest praegu peab neljandast kaheksanda päevani selle hüvitama tööandja.

„Keegi ei hellita lootust, et meile kompenseeritakse saamata jäänud tulu. Mingis mahus peab aga kindlasti katma kulud,” ütles Rits.

Oma ettepanekud tegi ka kaubandus-tööstuskoda, kes tõstatas pankade küsimuse. Tuleks tagada, et pankadel ei kaoks soov ja võime ettevõtteid ning ka eraisikuid aidata. Eelkõige puudutaks see laenude ümberstruktureerimist ja ajatamist, aga endiselt ka laenu andmist.

Väga oluline on piirangute kehtestamise kontekstis ka see, kas Eestil või meie naabritel on plaanis sulgeda rahvusvahelised kaubandusteed. Viljar Lubi ütles veebiseminaris, et seda ei soovi keegi ning see keeraks majanduse vereringe väga tõsiselt kinni. Sama kordas ettevõtjatele peaminister.

Ettevõtted soovivad, et riigiasutused ja kohalikud omavalitsused näitaksid üles paindlikkust, kui on probleeme riigihangete ja Euroopa Liidu rahaga. Et hilinemise korral ei määrataks trahve ja et mõningaid hankeid ei tühistataks, vaid kasvõi lükataks need edasi.

„Kohtumisel tehti ettepanek, et riik võiks maksta arved ettevõtjatele ära kiiremini, kui ta seda tavaliselt teeb,” meenutas Roose.

Mida kaalub valitsus?

Valitsusel on kavas nii lühi- kui ka pikaajalised paketid. Keegi ei tea, kui kaua kriis kestab. Valitsus koostab plaanid hullema stsenaariumi järgi, mille kohaselt püsib probleem veel pikki kuid. Kriis võib kesta lausa aasta lõpuni.

Hommikusel veebiseminaril Viljar Lubiga said ettevõtjad infokillukesi neid ees ootavast. Lubi lubas näiteks, et palgafondi kompenseerimine on osa lühiajalisest paketist. Samuti lubas kantsler, et eriolukorra puhul vaadatakse üle palgavähendusest 14 päeva ette teatamise reegel. Võimaluse korral lisatakse lastakse tööandjatel olla paindlikum.

Ka Kredex, töötukassa ja EAS tegutsevad täisvõimsusel, et vaadata, kuidas nemad aidata saavad. Lubi ütles, et plaanitavad kiireloomulised muudatused ei tohi eeldada seaduste muutmist.

Maksuamet on lubanud, et neil on valmidus iga ettevõtjaga eraldi läbi rääkida.

Maksuamet on lubanud, et neil on valmidus iga ettevõtjaga eraldi läbi rääkida. Võimalik on ka maksuvõlainfo peitmine, et selle põhjal ei hakkaks järeldusi tegema võimalikud kliendid ja partnerid. Maksuvõlad tekivad ju paljudel.

Lühiajaline pakett tuleb eelkõige selline, et lähimad nädalad oleks majanduse seisukohalt kergem üle elada.

Selle nädala lõpus ootab ettevõtteid ees käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustus. See ei ole ammu põhjustanud säärast kätevärinat. On suur lootus, et juba enne valitsus otsustab, kuidas hakatakse pingeid leevendama.

Päevade, isegi tundide küsimus

Eesti parimate restoranide Noa, Oko, Tuljaku ja Paju Villa omanik Tõnis Siigur rääkis Ärilehele, et kahe nädalaga on olukord muutunud täielikult. Tema sõnul on väga raske praegu olukorda analüüsida ja midagi mõelda. „Elame päev korraga. Tegime praegu ajutise otsuse (restoranid sulgeda – toim) ja vaatame, mida riik nüüd teeb,” ütles Siigur. Alaliselt töötab ettevõttes üle saja inimese ja Siigur tunnistab, et mingit head plaani neil pole. „Riik peab astuma tugevaid samme. Oleme äraootaval seisukohal. Tegevust meil ju ei toimu. Oleme küll arutanud eri variante, aga me ei otsusta midagi enne, kui riik on oma otsused teinud. Need peavad tulema kohe. Inimesed tuleb päästa” rõhutab Siigur.

Tänasest sulgeb uksed ka hotell Palace ja saadab oma 150 töötajat koju miinimumpalgaga paremat aega ootama. „Kui inimeste sissetulek langeb kivina, oleks pangakohustuste maksepuhkustest suur vahetu abi nii äridele kui ka töötajatele,” kirjeldas hotelli omaniku Eften kinnisvarafondi juht Viljar Arakas. Ta ütles, et suletavatest hotellidest võiks ehk olla abi kriisikomisjonile. „Oleme Radisson Sky puhul arutanud, et võiksime reisilt tulnud inimestele, kes tahavad karantiinis olla, anda hotelli tasuta kasutada.”

Eestis toimuvate ürituste tehnilise teeninduse, toitlustuse ja toimumiskohtadega seotud ettevõtted pöördusid juba eelmisel nädalavahetusel valitsuse poole konkreetsete ettepanekutega, sest nende sektoris jäi järsku tööta tuhat inimest. Nad pakuvad välja näiteks tööjõumaksudest vabastamist vähemalt kuueks kuuks, töölepingu seaduse muutmist, mis võimaldaks töötasu vähendada kolme kuu asemel kuueks kuni 12 kuuks, ja töötukassa reservidest sundpuhkuste tasude hüvitamist.

Tööinspektsioon jäi küsimuste laviini alla

Tööinspektsiooni poole pöörduvad massiliselt nii tööandjad kui ka töövõtjad, kel tekib samuti järjest enam probleemseid küsimusi. Üks olulisem teema on see, et töötajad astuvad liiga kergekäelisi samme töölepingu lõpetamiseks, rõhutas inspektsioon. Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu sõnul on seni küsitud peamiselt töö ümberkorraldamise kohta. Ta lisab, et levinuim küsimus on viimasel ajal see, kuidas ja millal peab langetama koondamisotsuseid. Neid otsuseid on ka juba tehtud. Hästi palju on soovitud teada ka seda, kas koondamise asemel võib kasutada palgata puhkuse varianti. Seda, muide, seadus ei luba.

Vanatalu rõhutab eriti üht töötajatel ette tulla võivat probleemi.

„Meie jaoks on suurim mure, et inimesed liiga kergekäeliselt ei annaks allkirja poolte kokkuleppel töösuhte lõpetamiseks. Või et nad ise ei kirjutaks korralist töölepingu ülesütlemise avaldust. Tööandja ütleb näiteks, et kuna me nii või naa uksed sulgeme, siis võiks töötaja kokkuleppele alla kirjutada või ise e-kirja teel lepingu üles öelda. Et küll siis riik maksab heldelt hüvitist. Aga sellistel juhtudel ei saa töötuskindlustushüvitist,” hoiatab Vanatalu. Enne eri sammude astumist tuleks kindlasti end seadusega kurssi viia.