Neuroturundus uurib tarbija soove, mida too ise ei teagi

Neuroturundus püüab kindlaks teha, mis haarab
inimeste tähelepanu ja milliseid emotsioone see neis tekitab. Ettevõtjate – ja ka avaliku sektori –
huvi selle vastu on suur, kuid uuringute korraldamiseni jõuavad suhteliselt vähesed. Ent neuro­turunduse põhitõdede kasutamiseks ei ole
kõigil oma uuringut korraldada vajagi.

Sügisel Tallinnas ja Tartus ettevõtjatele korraldatud neuro­turunduse koolitused müüdi välja. Koolituse korraldanud Tartu ülikooli dotsendi Andres Kuusiku sõnul oli osalejaid seinast seina. „Neuroturundus on selline mõiste, mis paneb silmad särama paljudel,” ütleb ta.

Siiski ei leia neuroturundusuuringud Eestis veel nii laia rakendust, kui võiksid, arvab TNS Emori uuringuekspert Kaidi Reedi. „Huvi on küll väga suur, kuid tihti see vaid huvi tasandile jääbki,” nendib ta. „Sageli nimetatakse loobumise põhjusena kallist hinda või kiirust kampaaniaga alustamisel.” Siiani ongi praktika olnud pigem selline, et testitakse juba eetris olevat teleklippi, kuigi ideaalis võiks testimine toimuda enne klipi eetrisse minekut või juba ideefaasis, kus on veel võimalik midagi muuta.

Loe edasi, kuidas neuroturundus toimib ja aitab näha seda, mida inimesed ise enda kohta ei teagi.