Eesti noorsootöö keskuse juht Edgar Schlümmer ütleb, et uuringud, sealhulgas PISA testid näitavad, et meil ei ole targemat põlvkonda olnudki. Foto: Rauno Volmar

Noorsootööd on Eestis tehtud üle saja aasta, kuid noorsootöö seaduse sai Eesti endale 20 aastat tagasi. Juubeli puhul vestlesime Eesti noorsootöö keskuse juhi Edgar Schlümmeriga sellest, kuidas Eesti noortevaldkond on jõudnud maailma tippu ja kust king veel pitsitab.

Eesti paistab OECD riikide seas silma sellega, et noorte usaldus valitsuse vastu on suurem kui vanematel, üle 50-aastastel inimestel. Miks?


OECD kirjutas eelmisel aastal avaliku sektori juhtimise raportis, et noorte usalduse põhjus on Eesti süsteemne tegevus. Miks on see tähtis, et noored usaldavad riiki? Sellepärast, et noored tahavad ja viitsivad seda riiki edasi viia. Meie suur eesmärk on, et Eesti olekski riik, mida noor inimene tahab vedada ja arendada, kujundada väärtusi, edendada majandust, kultuuri, hoolivat ühiskonda. Aga seda tahab ta tänu sellele, et ta näeb, et see on võimalik.

Viimasel ajal on olnud esil mitu teemat, kust kumab läbi noorte ja vanemate inimeste, noorte ja riigi vastandumine. Üks on kliimamuutus, kus noored nõuavad jõulisemaid samme. Teine on rünnakud LGBT+ noorte vastu. Mis pilguga te toimuvat vaatate?


Nii rõõmsa kui ka mureliku pilguga. Mõlemal näitel – ja neid näiteid on veel ja veel – on kaks tahku. Mis puudutab kliimastreiki ja sellist tüüpi algatusi, kus noored astuvad välja ja nõuavad muutust, siis see on väga positiivne. Noored on demograafiliselt kahanev earühm, noori jääb aina vähemaks. Põhimõtteliselt on küsimus, kuidas tasakaalustada noorte võimu või hääle kõla võrreldes vananeva ühiskonnaga.

Avalehele
16 Kommentaari
Loe veel: