Noorte suurim mõjutaja 2018. aastal: nublu
Saate „Eesti otsib superstaari” 2018. aasta hooaja võitis küll Uudo Sepp, kuid tänavune suurim superstaar on hoopis räppar nublu. Kui enamik prominente naudib tähelepanu, siis mõminaräpi suurmeister nublu üritab hoida nii tagasihoidlikku joont kui ühel tõelisel superstaaril võimalik. Olgugi et siinse muusikailma suurimal (avalikul) saladusel rebiti hiljuti ootamatult kapuuts ja suusaprillid peast, austame nublu soovi ning heidame pilgu vaid tema artistielule, loomingule ja fenomenile ega hakka mustas pesus sobrama.
Muusikamaastikul tõstis juba mõnda aega pead uus nähtus, mis sai tänavu ülimenukaks ka Eestis. Jah, me räägime SoundCloudi räpist. Ühe esimesena viljeles žanri siin pigem „Kanepimees” Sip€lga 14, kuid massidesse viis selle nublu.
Autentse SoundCloudi räpparina hakkas ka nublu oma esimesi palu treima just magamistoas. Pärast pidu, pohmas peaga mõmises ta möödunud aastal kõrvaklappide mikrofoni oma esimesed riimid ja jagas neid vaid nelja sõbraga. Kuid kahe päeva pärast oli lool juba üle tuhande kuulamise. Kuidas „tydrukud (lesbi hymn)” nii järsku internetis levis, ei mõistnud 25. mail 2017 loo YouTube’i üles laadinud kasutaja nublu & kawasaki ka ise. „Mina süüdi ei jää, ongi kõik,” seisis loo all napisõnaliselt, mis tagantjärele vaadates kõlab veidi prohvetlikult.
Järgnesid „puhkus (muruniitmise hymn)”, „issi” ja koostöös Kawasaki papiga sündinud „arrrmastan (te amo)”. Need kõik on saavutanud arvestava hulga kuulamisi, kuid suuremalt läks lendu „droonid”, mis jõudis ka Raadio 2 playlist’i. Ei läinud kaua, kui muusiku vastu hakkas huvi tundma ajakirjandus. Esimesena usutles SoundCloudi Messengeri vahendusel nublut Eesti Ekspressi veergudel Risto Kozer, kes 4. aprillil 2018 ilmunud loos ristis nublu „Eesti magamistoa-träpi rahvalaulikuks”.
Kuigi reket oli muruniitmise hümni „puhkus” jaganud oma Twitteri jälgijatega juba mullu oktoobris, algas tema sõprus nubluga alles aprillis. Suhtlus sai loomulikult alguse virtuaalmaailmas, kui reketi kõrvu jõudis tulevase megahiti „Mina ka” demo. Kuigi nublu esimeseks live’iks on nimetatud 21. aprillil Erinevate Tubade Klubis toimunut, tegi ta oma tegeliku lavadebüüdi päev varem Võrus reketi albumi „Rahu” esitluskontserdil.
Ajaloolise esimese peaesineja staatuses kontserdina läks siiski kirja ETK oma, kuhu toona vaid kuus lugu avaldanud muusik meelitas kohale täismaja ja kõigil olid sõnad peas! Seda etteastet olid pikisilmi oodanud nii fännid kui ka muusikatööstuse rahvas. „Aasta 2018 kuulub ilmselt nublule,” kuulutas üks Eesti hinnatumaid muusikaajakirjanikke Siim Nestor. Ja nii läkski. Järgmisel kuul valmis tema ja reketi ühine pala „Mina ka” ning nubluhullus võttis uued mõõtmed.
Raadiokanaleid suvalisel hetkel klõpsates võis kihla vedada, et „Cappuccino lõhn” on vaid mõne kruttimise kaugusel. Räppar istus korraga pea kõikide edetabelite troonil ja Eesti kõige nõutumate artistide nimistu tipus. Ta sattus kõigi suuremate ja väiksemate promootorite huviorbiiti ning oma pilku teritas nublul ka meedia.
Ajakirjanike huvi on muidugi õigustatud, sest rahval ei paista nublust veel sugugi villand saavat. Üks Delfi TV kevadel startinud muusikasaate „Kruvib või ei kruvi?” nõutumaid külalisi on olnud just nublu. Saate esimese hooaja osade kommentaarium on täis ainult tema nime ja üks fänn lõi suve lõpus segi oma träpipala „nublu kruvisaade”.
Nublu meediaga suhtlemised saab kokku lugeda ühe käe sõrmedel. Peale Risto Kozeri on ta andnud veel vaid ühe pikema intervjuu – Siim Nestorile. Ka selle artikli puhul paluti mul meili teel saata maksimaalselt neli-viis küsimust, kuid tegin veidi sohki ja saatsin kuus! Paistab, et nublu ei pahandanud, sest ta vastas kõikidele küsimustele ja ilusamini, kui oleksin osanud loota.
5 + 1 küsimust nublule
Sa oled tänavuse aasta suurim noorte mõjutaja. Kui palju sa endale aru annad, et sul on väga suur auditoorium, keda sa mõjutad?
Ega väljaspool kontserte väga sellele ei mõtle. Laivis, kui sul on rahvas peopesal, siis hetkeks mõistad...
Kellele sina nooruspõlves alt üles vaatasid? Kes on olnud sinu suurim mõjutaja?
Sihukestele küsimustele tahaks alati vastata mingi konkreetse nimega: vot näed, see oli mu suurim mõjutaja. Aga pole sellist konkreetset. Mõjutanud on Pierce Brosnan „James Bondis”, Märt Avandi filmis „Tulnukas” ja mõjutasid kõik artistid, keda olen kuulanud. Mõjutanud on pere, sõbrad ja kodulinn. Aga kes neist kõige rohkem, seda ma ei oska öelda.
Kui suvel kasutas üks rõivafirma oma müügi edendamiseks sinu lugu „Mina ka”, siis tegid väga kena žesti ja palusid endale kuuluva protsendi hoopis vähiravifondile annetada. On sul hingel veel midagi, millele sooviksid oma fännide tähelepanu pöörata?
Hoidke lähedasi! Ja ärge uskuge kõike, mida te Instagramis ja Facebookis näete. Uskuge mind, paljud inimesed, kellele te läbi interneti alt üles vaatate, elavad tegelikult palju igavamat elu kui teie. Nad oskavad lihtsalt natuke paremaid pilte teha.
Mis on olnud sinu jaoks lõppeva aasta kõige tähtsamad sündmused?
Olen tänulik selle eest, et olen saanud teha midagi, mis mulle meeldib, ning seda tehes inimesi kõnetada ja võib-olla isegi inspireerida. Lõppev aasta on mind viinud kokku paljude lahedate inimeste ja olukordadega ning võimaldanud seda elu ja meie maailma uue nurga alt avastada. Es todo.
Sinu isikut teadsid juba pikka aega paljud Eesti ajakirjanikud. Millega sa meedia ära võlusid, et keegi sinu pärisnime varem ei avaldanud? Ja miks see üks otsustas sinul siiski n-ö maski peast rebida?
Ma ei tea, kas võlusin. Pigem andsin neile märku, et tahaksin seda asja just nii teha, ja enamik austasid seda soovi. Selle eest suur aitäh! Ja see üks kõverik – ma ei julge teda ajakirjanikuks nimetada – selge temaga! Väike internetiotsing näitab, et tüüp on pikemat aega üritanud mingit muusikavärki ajada. Väike huvide konflikt, ju talle käis hinge pihta.
Selline käitumine meenutab väga tegelast, kes istub peol üksi nurgas, ühtegi nalja ei viska ja midagi kaasa ei räägi, küll aga filmib kogu aeg telefoniga ja räägib järgmisel päeval teistele, kui raju õhtu tal oli. No mis selliste õnnetukestega ikka teha, las nad olla.
Kas see muudab nüüd kuidagi su elu või tegelikult polegi vahet?
Ei muuda suurt midagi. Võib-olla tegi natuke selgemaks, kellega asju ajada, muud midagi. Põhirõhk on algusest peale muusikal, kõik ülejäänu on nagu sääsepinin kõrvus. Kui näeme, siis teeme, sõbrad!
Kahtlusalused
Meie hoiame endiselt nublu saladust, kuid meenuta, kes on olnud kahtlusalused, ja vaata, kuidas passiksid neile suusaprillid!
Rasmus Rammo
Tänavu juhtus meedias midagi harukordset. Eesti ajakirjanikud sõlmisid justkui omavahel pakti, et nublu nime ega muid isiklikke üksikasju ei avaldata. Kui tavaliselt on ajakirjanikud eriti nii väikeses konnatiigis kärmed esimesena asjadest paugutama ja saladusi paljastama, siis sel korral oldi nublu isiku puhul üksmeelsed. Ka siinne kirjutaja kuulis räppari nime juba suve alguses, kuid milleks ühekordsete klikkide nimel Eestit lummanud salapärale vesi peale tõmmata? Kes seda infot nii väga ihaldasid, need ilmselt teadsid juba ammu.
Ometi otsustas Rasmus Rammo nime kandev Postimehe reporter-toimetaja seda kokkulepet eirata ja avaldada 12. novembril „uurimistöö” nublu eraelu kohta. Ovatsiooni asemel pälvis artikkel palju negatiivset tagasidet ja sotsiaalmeedias kuulutati Rammo lausa rahva suurimaks vaenlaseks. „See Elu24 nublu paljastusartikkel on nii fucked up ajakirjanduseerika, et minge m***i ja me anname Postimees grupi asjadele edaspidi täpselt 0 intekat ja kommentaari,” teatas samuti oma liikmete identiteete varjav räpipunt 5miinust.
Omal ajal ansambliga Caater samasugust anonüümset tähelendu nautinud Kalle Kukk kahtlustab, et nublu kiivalt varjatud identiteedi paljastamine Elu24-s on seotud sellega, kuidas räppar Eesti Meedia korraldatud MyHitsi auhinnagalal esinemast keeldus. Nimelt sahistati muusikaringkondades, et nublu ei esinenud novembri alguses Saku suurhallis toimunud MyHitsi auhindade jagamisel, sest soovis esinemise eest 15 000 eurot. Nii palju ei olevat tahetud talle maksta.
„Eks see jääb ajakirjanike südametunnistusele, aga oma osa sellel ilmselt on,” lausus Caateri DJ-na tegutsenud Kukk Õhtulehele. „Kollane ajakirjandus on alati teinud seda, mida ta tahab – mitte seda, mis on õige või tõene,” möönis ta. Ja tõdes, et anonüümsus annab artistile võimaluse teha seda, mida oma nime ja näoga alati teha ei tahaks. „Samas polnud Caater kunagi täiesti anonüümne, meie nimed olid teada kõigile, kes tahtsid teada,” selgitas ta. „Sellegipoolest polnud meie näod pidevalt eksponeeritud ja see andis võimaluse mugavalt oma elu elada ning liigsest tähelepanust hoiduda.”
„Nublu esimesest avalikust esinemisest loo kirjutamine oli toimetuse ühine otsus,” ütleb Rasmus Rammo napilt. „Ajakirjanikena kajastamegi avaliku huvi all olevaid teemasid ning nii ka seekord.” Lähemalt ei soovinud ta muusiku isiku paljastamise tagamaid avaldada.
Praegu esindavad nublut peosarja Grind kutid eesotsas Kaarel Seina ja Joosep Järvesaarega, kuid tema esimene mänedžer oli hoopis Mait Vesker.
„Ta saatis mulle „tydrukud”. Algul ei tahtnud ta öelda, kes esitab, aga tundsin ta ära,” meenutab Mait nende koostöö algust. „Pakkusin, et võiksin selle loo raadiosse saata, ja saatsingi. Seejärel viisin ta kokku Siim Ülaverega, kelle magamistoas tehti esimesena sisse „issi” ja „puhkus” – levitasin neid ka.” „Huvi salapärase nublu vastu kasvas ja ma juhtusin olema ainus infokanal peale SoundCloudi postkasti. Ametliku kokkuleppeni me ei jõudnud, aga lükkasin asjale hoo sisse ja muide, peaaegu kõik ülejäänud lood on tehtud sellessamas magamistoas, nii et sealt see „autentne magamistoa saund” ka tuleb,” selgitab Vesker. Tema oli ka see, kes korraldas nublu esimese soolokontserdi Tallinna Erinevate Tubade Klubis: „Kuna Facebooki attend list oli paljulubav, siis hirm oli tavalisest vastupidine. Kartsime hoopis, et kuidas rahvas ära mahub, mitte kuidas saal täis saada.” „Kui pole mind olnud, siis oleks avastajaks keegi teine olnud või siis sama hästi oleks ta võinud ka avastamata jätta,” nendib ta. „Kummaline on tagantjärele selgeltnägija olla, aga jälgisin protsessi pidevalt ja peale esimest kontserti oli pilt selge.”
nublu vs. Nublu
Ammu enne suusaprillide ja kapuutsiga nublut teadis rahvas hoopis pruunide laikudega valkjat Nublut. Peremeheta koer – pooleldi taks, pooleldi hagijas. 1972. aastal kirjanik Jaan Rannapi sulest ilmunud raamatu tegelane eksis ühel heal päeval tuletõrjujate hoovi ja sõbrunes seal Mustpeaga. Nublu oli pritsimeeste tubli abiline, kes käis väljakutsetel kaasas – vedas voolikuid ja aitas abivajajaid.
Jaan Rannap on avaldanud Vikerraadios pahameelt, et räppar tuletõrjekoeralt nime varastas: „Minu meelest see ei käi kuidagi kokku. Ma olen isegi pisut solvunud, et see noor räppar ei ole minuga üldse ühendust võtnud. Lihtsalt äkki hakkas ennast Nubluks nimetama. Võttis väikeselt koerakeselt ära tema nime.” Räppar on öelnud, et otseselt Rannapi teose järgi ta endale nime ei võtnud, see lihtsalt juhtus nii.
Muusiku populaarsuses Rannap ei kahtle. „Need muusikavoolud ju muutuvad ja mina räppi eriti muusikaks ei nimetaks. Ta seisab nagu muusika ääre peal. Minu lapsepõlves ja elus on muusika ikka tähendanud eelkõige meloodiat ja harmooniat. Ma ei olnud neid räppari lugusid üldse kuulnud. Aga nüüd, kui ma kuulsin ühest nublu uudisest, siis vaatasin ja kuulasin ka YouTube’ist ning ega see minu vaimustust küll ei tõstnud. Minust nende räpilugude kuulajat ei saa. Kui ma tahan muusikat kuulata, siis kuulan Klassikaraadiot.”
Seevastu Nublu kaubamärki patenteerida üritanud turvafirmale G4S andis Rannap oma õnnistuse ja mõni kuu tagasi sai tuletõrjekoer Nublust tuleohutusteenuse vapiloom. „Tema kirjutatud raamat tuletõrjekoer Nublust on endiselt väga loetav ja koolis soovitusliku kirjanduse nimekirjas. Jaan Rannap andis meile ka loa Nublu nime kasutamiseks. Otsustasime suitsu- ja vinguandurile sellise nime võtta eelmise aasta suvel,” ütleb G4S Eesti kommunikatsioonijuht Reimo Raja.
„Nende idee, et Nublu oleks seotud suitsu- ja vingugaasianduritega, sobib kõigiti Nublu kuvandiga, sest Nublu on ju oma loomusest, olemusest ning tegevusest tulenevalt raamatus tuletõrje ja tulekaitse ning sellistele hädaohtudele tähelepanu juhtija,” selgitas kirjanik saates „Vikerhommik”.
G4S esitas 26. juunil 2018 patendiametile taotluse patenteerida kaubamärk NUBLU. Praegu on taotlus veel menetluses. „Kaubamärgi registreerimine ongi pikk protsess. See võtab kaua aega. Kuid oluline on siinkohal teada, et registreeritud kaubamärgi suhtes hakkab õiguskaitse kehtima kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäevast. Seega taotluse jätkuvast menetlusest hoolimata on Nublu suitsu- ja vinguanduriteenuse kaubamärgil juba vajalik kaitse olemas,” lausub Raja. Praeguseks on juba juhtunud, et üks teine ettevõte üritas Nublu nime all suitsuandureid müüa. Firma G4S patendivolinik sekkus ja konkurendi pahatahtlik tegevus lõpetati.
Raja sõnul on nad räppar nublule omal initsiatiivil igaks juhuks selgitanud, et G4S-i registreeritud kaubamärk NUBLU tema tegevust ei mõjuta. „Üks teeb muusikat ning teine tegeleb tuleohutuse ja turvalisusega.”
Mis on nublu fenomen?
Sellele küsimusele on üritanud vastust leida pea iga (muusika)väljaanne. Vastust on uuritud nii kriitikutelt kui ka nublu sõpradelt ja kolleegidelt. Teaduslikult tõestatavat valemit ei avaldu, kuid mõned viited siiski leiame.
„Ise ka alles otsin seda retsepti,” analüüsis nublu Kozerile antud intervjuus oma lugude edu saladust. „Saaks teada, siis laseks nagu konveieri pealt uut muusikat, kümme lugu päevas. Ju ta elust enesest inspireeritud on.”
Duo Öed üks pool Kristel Aaslaid arvab, et nublul on hea intelligentne sõnade seadmise oskus, millega paljud kuulajad samastuda suudavad. Aaslaid lausus LP-le, et nublu lugude taustad on meisterlikud ja lood jäävad kergesti meelde
Raadio 2 muusikajuht Erik Morna sõnas „Vikerhommikus”, et nublu on ilmselgelt andekas, vaimukas ja maitsekas tüüp, kes oskab sõnu seada. „Tasub tema riime kuulata, need on väga nauditavad. Tore, et noored seda kuulavad, sest see arendab eesti keelt väga kõvasti.”
Just huumor ja siiras eneseiroonia on peamised märksõnad, mis nublu analüüsidest läbi käivad. Esile on toodud ka see, et erinevalt paljudest teistest räpparitest pole nublu lüürikas liigseid roppusi ega mõnuainete glamuurimist. Temaga on lihtne suhestuda nii klubis Hollywood kakelnud naabripoisil kui ka Maikrahvis einestanud vanatädil või Pearu Paulusel ja Eeva Talsil.
Eesti räpikuulsus Genka ütleb, et fenomenide olemust pole mõtet lahata. „See ongi fenomeni mõte. Maailm muutub järjest kiiremini. Kõik oleneb sellest, kui kiiresti ja osavalt sa suudad adapteeruda ja kas sa üldse soovid adapteeruda.”
„See on vaakumitäide, massipsühhoos ja vedamine. Kõigil oli kõrini räpparitest, kes räpivad räppimisest,” arvab Mait Vesker. „Eestlased on alati muusikust rahvamehe valinud – oli uut tarvis, sest Tanel Padar läks ju kooli.”
