Vägivalla on pannud vohama nii hirm pikalt kestva karantiini ees kui ka majanduslik ebakindlus.

Fei sõnul on 90% Hubei provintsi koduvägivallajuhtumeid seotud COVID-19 epideemiaga. Tema arvates on vägivalla pannud vohama nii hirm pikalt kestva karantiini ees kui ka majanduslik ebakindlus. Hiina aktivistide hinnangul ei võta politsei neid juhtumeid piisavalt tõsiselt. Fei sõnul on nõrgenenud ka vägivallaohvrite toetussüsteemid, sest paljud senised ohvrite varjupaigad on nüüd võimude tahtel hoopis kodutute varjupaigad.

Stress suureneb

Psühhoterapeut Kait Sinisalu nentis, et kui pere on kokku surutud, suurenevad kõik stressitegurid. Ta on oma klientidelt varem tihti kuulnud lauset: ma käin tööl puhkamas. Kui kodus on stress ja vägivald, saab tööl, aga ka spordisaalis või kohvikus sellest eemale. Väljaspool kodu saab nii ohver kui ka vägivallatseja stressi veidigi maandada. Nüüd on koroonaviiruse kiire levik need võimalused inimestelt võtnud. „Nii et jah, kindlasti võime ennustada lähisuhtevägivalla kasvu. Igasugune isolatsioon suurendab riski,” nentis Sinisalu. Ta lisas, et isolatsioonis võib esineda rohkem tavalisi peretülisid ja vastastikust vägivalda – koos juuakse ja koos tülitsetakse. Ent see pole nii suur probleem kui peredes, kus on nagunii pidev füüsiline ja vaimne vägivald.

Kui naisel on rahaliselt võimalik võib karantiin anda alust, et ta saaks lastega kolida üüriruumidesse.

Sinisalu juhtis tähelepanu, et rohkem võib esineda ka seksuaalvägivalda. Paljude meeste jaoks on seksuaalakt enese maandamine ning naine peab alluma, sest muidu on mees tige ja kättemaksuhimuline.

Lastega isolatsiooni

Sinisalu tõi esile, et mõned vägivalla all kannatavad naised saaksid praegust olukorda enese kasuks ära kasutada. Kui naisel on rahalisi võimalusi või toetajaid, võib karantiin anda rohkem alust, et ta saaks lastega kolida üüriruumidesse või mõne lahedamalt elava tuttava juurde. „Siin ei pea rääkima lahkuminekust, vaid saab n-ö pugeda koroona taha: ma pean lastega isolatsioonis olema. Paljud pereisad käivad ju endiselt tööl või on välismaailmaga kontaktis,” selgitas Sinisalu. „Muidugi eeldab see, et pereemal peavad olema majanduslikud vahendid. Kuid vahel annavad mehed sellises olukorras ise raha, et välismaailmale näidata: näete, mina käin tööl, aga hoian oma peret viiruse eest, üürisin neile teise pinna.”

Nädalavahetusel hakkas meedias levima väide, et valitsus võib kehtestada alkoholimüügi keelu. See ettepanek oli küll kõne all, kuid peaminister Jüri Ratas kinnitas esmaspäeva pärastlõunal, et keeldu ei kehtestata.

Psühhoterapeut Sinisalu pani otsustajatele südamele seda ka edaspidi mitte kehtestada. „See ei oleks tark tegu.”

Alkoholimüügi piirangut ei tule


Sinisalu sõnul on paljud ta kliendid öelnud, et sunnitud kainus muudab alkoholilembese inimese kurjaks. „Mu patsiendid on öelnud, et kui mees on n-ö mõnusas joobes, siis suurt häda pole. Naised oskavad joobestaadiumeid prognoosida ja teavad, millal eemale hoida. Aga kui mees hakkab joobetsüklist välja tulema või on sunnitud kaine olema, muutub kodune elu põrguks,” selgitas Sinisalu. Ta tõi näiteks mehe, kes muutus sunnitud kainuse tõttu nii tigedaks, et mõõtis igal õhtul joonlauaga, kas naine oli laste jalatsid esikus korrektselt ritta ladunud. Ta noris üldse pidevalt pisiasjade kallal.

Kolme nädala pärast, kui inimesed on endiselt sunnitud ühes ruumis olema, on ehk töötuks jäänud ja sotsiaalne suhtlemine on minimaalne, võib väljakutsete arv suureneda.

Vägivaldsed mehed on Sinisalule tunnistanud, et muutusid joomist maha jättes vastikumaks. Samuti on lapsed tunnistanud, et kui isa jõi, oli ta enamasti mingis joobeastmes päris heatujuline. Kui asi läks kaugemale, siis nad vähemalt teadsid temast eemale hoida.

„Nii et kui varem alkohol osalt leevendas pingeid, siis selle leevendaja vägisi ära võtmisel võib peretülide arv suureneda. Sunnitud kainus teeb niigi vägivaldse inimese ohtlikumaks,” tõdes Sinisalu. Samal arvamusel oli Pärnu naiste tugikeskuse juht Margo Orupõld.

Sinisalu märkis, et kes juua tahab, see leiab võimaluse nagunii. Sõltlase ravi ABC on: ultimaatumid ei toimi, vaid tekitavad hoopis trotsi.

Ei psühhoterapeut Sinisalu ega ka Pärnu naiste varjupaik ole viimasel ajal saanud rohkem hädas naiste kõnesid. Samuti pole suurenenud väljakutsete hulk. „Liiga vara,” nentisid Sinisalu ja Orupõld. „Aga kolme nädala pärast, kui inimesed on endiselt sunnitud ühes ruumis olema, on ehk töötuks jäänud ja sotsiaalne suhtlemine on minimaalne, võib väljakutsete arv juba suureneda. Statistika tuleb alati hiljem,” sõnas Orupõld.

Juhtumitele reageeritakse täie tõsidusega
Karin Talviste, riigiprokurör

Õiguskaitseasutuste kogemus kinnitab eelmainitud seisukohti: paraku on peresid, kus koduseinte vahel ei ole vägivald võõras ja praegu, kui ollakse pikemat aega kodus, võivad tekkida vägivallani viivad pinged. Tänase seisuga arvud seda veel ei näita, kuid tulevikku prognoosides peame kahjuks lähisuhtevägivalla juhtumite rohkenemist tõenäoliseks. Siiski kinnitame, et erakorralisest olukorrast hoolimata teevad õiguskaitseasutused oma tööd edasi ja igale vägivallajuhtumile reageeritakse ka praegu täie tõsidusega. Kui tavalisest rohkem inimesi on kodus, tahaksime eriti rõhutada, et kui teie naabrite kodust kostavad teie tuppa hääled, mis viitavad vägivallale, siis ärge keerake telerit valjemaks, vaid andke julgelt politseile teada. Seejärel saab juba politsei kontrollida, kas keegi on oma lähedase vastu käe tõstnud või on tegemist olnud millegi muuga.

Pärnu naiste tugikeskus teeb endiselt plaanilisi nõustamisi ja inimesed pole viirusehirmu tõttu neist loobunud. „Need naised on läbi käinud tulest ja veest. Nad on nii tugevad, et selline asi nagu viirus ei liiguta neid vist üldse. Nende ellujäämisinstinkt töötab veidi teise koha peal ja nad ei lähe paanikaga kaasa,” selgitas Orupõld.

Tugikeskuse telefonid töötavad ja nõustamised toimuvad. Muidugi uuritakse naistelt, kas nad on tulnud kriisipiirkonnast ja milline on tervis.

Karantiinitingimustes koduvägivalla levikule pöörab tähelepanu ka USA meedia. Huffpost kirjutab, et osa inimeste jaoks on just kodus ohtlik. Rahvusvahelise koduvägivallavastase MTÜ (NNEDV) asepresident Allison Randall ütles Huffpostile, et vägivallatsejad püüavad niigi oma ohvreid sõpradest, perest ja töökaaslastest isoleerida. Nüüd nad ei pea seda enam ise tegema, sest vastavad juhised on andnud riik. „Koroonaviirus võib luua olukorra, kus inimesed on vägivaldses suhtes lõksus,” märkis Randall. „Mitte viiruse enda, vaid halvema majandusliku olukorra pärast.”

Randalli sõnul ei muutu kriisiolukorras järsku vägivaldseks need, kes varem seda ei olnud, kuid vägivald võib suureneda, sest inimesed on pinge all ja ühiskondlikku toetust on vähem.

Inimesed on pinge all

USA koduvägivallavastase ühingu president Ruth Glenn nentis, et vägivallaohvrid võivad epideemia ajal varjupaiku vältida, järgides soovitust inimestest eemal hoida, kuid rõhutas, et varjupaigad võtavad viiruse vältimise nõudeid tõsiselt.
Perevägivalla tõttu politseile tehtud väljakutsed

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Ragne Keisk ütles, et kiire pilk prefektuuride töömaile näitab, et varasemate nädalate võrdluses pole lähisuhtevägivalla väljakutsete sagenemist märgata. Nii selle kui ka möödunud aasta keskmine päevane väljakutsete arv on 33.

Nii selle kui ka möödunud aasta keskmine päevane väljakutsete arv on 33.

PPA ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhtivkorrakaitseametnik Kati Arumäe kinnitas, et lähisuhtevägivald on viiruspuhangu ajal politsei jaoks endiselt oluline ja ükski selline väljakutse ei jää tähelepanuta. „Lähisuhtevägivalla puhul on väga oluline selle probleemiga mitte üksinda jääda ja sellest spetsialistidele abi saamiseks teada anda. Oluline on märgata oma lähedastega toimuvat. Kui saate teada, et keegi kannatab kodus vägivalla all ega suuda sellest ringist ise välja tulla, siis tuleb kõrvalseisjal sellest teada anda,” ütles Arumäe.

Kust saada abi?

Kui kellegi elu või tervis on ohus, helista viivitamatult 112.
Vägivallajuhtumitest võid teada anda piirkonnapolitseinikule, kelle kontaktid leiad veebilehelt www.politsei.ee.
Esmast kriisinõustamist pakub ööpäev läbi tasuta ohvriabi kriisitelefon 116 006.
Abi vajavatest lastest teata ööpäev läbi lasteabitelefonil 116 111.