Tormihoiatuse andis peaminister Jüri Ratas kolmapäeval, kui teatas riigikogu infotunnis, et valitsus hakkab neljapäeval arutama vähemalt uut kriisi juhtimise korraldust. Kiiresti levis ka info, et ministritel lastakse kaaluda eriolukorra kehtestamist, mida on vaja radikaalsemate piirangute seadmiseks. Ratas lisas juba „soovituse”, et vähemalt saja osalejaga üritused võiks nüüd edasi lükata.

Esiti tõotas päeva tähtsaim sündmus olla riigikogu peaministri erakorraline esinemine, mis on rutuga muude päevakorrapunktide vahele võetud. Mõningal määral oodati, et Ratas võib juba seal teatada eriolukorra väljakuulutamisest, sest kõne tõttu liigutati valitsuse istung hommikul väga varajasele ajale, algusega juba kell 9.

Kui riigikogu aseesimees Siim Kallas peaministri pulti palus, olid ootused väga suured. Riigikogu otseülekanne, mida veebiportaalid vahendasid, oli natuke hüplik ja andis ühel hetkel – vist ülekoormusest – korraks üldse järele.

Ratase kõne oli väga hea, tasakaalus ja vajutas poliitiliselt õigetele nuppudele. Ta rääkis, kuidas üheskoos saab viiruspuhangu võita ja ta kummardab opositsiooni poole, tunnustades vastasrinna parteisid koostööle kutsumise eest.

Häda-, mitte eriolukord

Kuid kõnes polnud eriolukorrast juttu. Peaminister märkis, et koroonaviiruspuhangu tõttu on tõesti hädaolukord (see on kõige pehmem kriisi tase, mida saab nimetada), ja loetles valitsuse hommikusi otsuseid, kuidas edasi minna.

Valitsus oli otsustanud kriisiga tegelemiseks panna vajalikest ministritest kokku komisjoni. Esiteks soovitati tungivalt edasi lükata üle 100 osalejaga avalikud üritused, pandi välisministeeriumi uute juhiste järgi rahvale südamele, et välissõidud ja komandeeringud tuleb ära jätta. Samuti soovitati paluda väliskülalistel praegu tulemata jätta.

Riigikogulaste küsimused aga tõmbasid peaministri kiiresti aladele, kus tal polnud ülihäid vastuseid anda.

„Kinnitan teile, et kui tegutseme kõik koos ja igaüks eraldi pingutades, rahulikult mõeldes ning kainelt kaalutledes, üksteisest lugu pidades ning ühiskonnana panustades, siis saame ka praegusest keerulisest olukorrast üle,” võttis Ratas oma lähenemise kokku.

Riigikogulaste küsimused aga tõmbasid peaministri kiiresti aladele, kus tal polnud ülihäid vastuseid anda. Kuidas ikkagi jääb suurte kontsertidega, kui korraldaja ei võta valitsuse „soovitust” kuulda? Kuidas jääb koolide käimas hoidmisega? Aga lennud ju ikka toimuvad, isegi Itaaliast Bergamost oodati eile jälle otselennu saabumist.

Ratas üritas kõigiti seletada, et koolid või kohalikud omavalitsused langetavad otsused juhtumite kaupa ja terviseameti soovituste järgi. Või et ürituste korraldajad peaksid ikkagi soovitusi kuulda võtma, nii nagu ka koroonakriisi piirkondadest saabujad peaksid ise karantiini jääma. Väga äkilised meetmed võivad anda teadmata tagasilööke. Näiteks küsis Ratas, et kui kõik koolid kinni panna, kas siis peab suvevaheaega vähendama.

EKRE oli rahulolematu

Riigikogu saalis oli tunda mõningat rahulolematust. Seda kehastas mitu EKRE saadikut, kes küsisid otse: miks ei kehtesta valitsus eriolukorda, et saaks vajaduse korral rakendada selgeid piiranguid?

Peaministri esinemise ajal lekkis avalikkusse ka terve EKRE fraktsiooni saadetud kiri koalitsioonikaaslastele ehk Keskerakonnale ja Isamaale. Kirjas nõuti otsesõnu senisest karmimate meetmete rakendamist. „Pöördume Teie poole lugupeetud koalitsioonipartnerid. Leiame, et koroonaviiruse tõrjumiseks ja suurema kahju ennetamiseks on Eestis vaja rakendada senisest jõulisemaid meetmeid. Peame olema sündmustest ees, mitte reageerima tagantjärgi,” märgiti kirjas, kus pandi ette kehtestada piiridel kontroll ning koolid ja muud õppeasutused ajutiselt e-õppele üle viia.

Enne Jüri Ratase riigikogupulti astumist eeldati, et peaminister teatab eriolukorra väljakuulutamisest. Seda arutas valitsus veel õhtutundidelgi.
Foto: Ilmar Saabas

Pika küsimusterahe ajal hakkasid sündmused kõnepulti aheldatud Ratase eest justkui ära minema. Kell 12 algas valitsuse pressikonverents. Kuna Ratas ei saanud riigikogust lihtsalt lahkuda, hakkas Stenbocki majas üritust juhtima sotsiaalminister Tanel Kiige ja rahandusminister Martin Helme vahele istunud välisminister Urmas Reinsalu.

Kiik jõudis isegi pensionitõusu kiita, mis tundus koroonakriisi taustal nagu vana ilusa, rahuliku maailma meenutus.

Reinsalu rääkis välisministeeriumi uutest reisisoovitustest ehk soovitusest praegu reisimist vältida ja jätta välismaapuhkused planeerimata. Tanel Kiik kiitis otsust moodustada koroonakriisi juhtimiseks valitsuskomisjon, rääkis nakkusohust regioonis ja jõudis isegi valitsuses kinnitatud pensionitõusu kiita, mis tundus koroonakriisi taustal nagu vana ilusa, rahuliku maailma meenutus.

Aga siis jõudis järg rahandusminister Martin Helme kätte ja temalt tuli päeva märgilisemaid sõnavõtte.

Helme nõudis karme otsuseid

Helme teatas põhimõtteliselt, et valitsuse hommikul langetatud otsused ei ole rahuldavad, sest tema hinnangul vajab koroonaoht palju karmikäelisemat sekkumist.

Ta luges üles kõik meetmed, mille lubas kell 14 algaval valitsuse kabinetiistungil välja käia. Rahandusministri hinnang oli selline, et vähemalt Rootsiga, kus viirusnakkuse levik on naaberriikidest suurim, tuleb laevaliiklus katkestada. Parem oleks üldse kogu laevaühendus välisilmaga lõpetada. Lennuliiklus tuleks peatada. Koolid, teatrid ja ostukeskused tuleks kinni panna, avatuna tohiks hoida vaid toidupoode ja apteeke. Maismaapiir tuleks „kontrolli alla” võtta, mida siseministeerium suutvat teha kahe tunniga.


Nagu muu seas lisas Helme, et temale teadaolevalt on Eestis olemas piisav toiduvaru, kuna oleme toidu eksportijad. „Mingiteks paanikaostudeks põhjust ei ole,” võttis ta asja kokku.

Massipsüühika on korduvalt tõestanud, et kui otsustajate sõnul pole paanikaks põhjust, võivad asjad teistpidi minna.

Inimeste massipsüühika on korduvalt tõestanud, et kui kõrgete otsustajate sõnul pole paanikaks põhjust, võivad asjad teistpidi minna. Vähemalt kui ise Stenbocki majas pressikonverentsi kuulasin, vilksas esimesena mu peast läbi mõte toidupoodi tormata.

Samal ajal oli Helme enesekindel. Ta ütles, et paanikat tekitaks hoopis see, kui valitsus karmimaid meetmeid välja ei käiks.

Keskpäev oli murdepunkt

Keskpäev oli ka neljapäeva murdepunkt, kui levivast viirusnakkusest ja sellega kokkupuutujatest hakkas uudiseid tulema juba vaibumatu jadana. Järgemööda saabusid teated koolide ja lasteasutuste sulgemisest eri paigus, suuremate ürituste tühistamisest või edasi lükkamisest, kaitseväe kasarmute sulgemisest jne.

Kohe pärast valitsuse infotundi andis oma ööpäevast ülevaate terviseamet. Taas lisandus üks nakatunu. Kui kell kaks algavaks kabinetinõupidamiseks vahetult riigikogust naasnud Ratast usutleti, oli temagi jõudnud terviseameti info järele vaadata. Ta kinnitas endiselt, et eriolukorda ei saa välja kuulutada ülejala. Aga küsimuse peale, kas nii põhimõtteline otsus võidakse siiski juba sel kohtumisel teha, nentis ta, et välistada seda ei saa: „Olukord muutub tundidega.”


Kõlvart ei maininud eriolukorda, kuid jutt ei jätnud ruumi fantaasiale.

Ja juba hakkaski kabinetinõupidamine pihta. Ministrid olid tunde suletud uste taga, kuid väljast prõmmisid nende arutelu peale uudised ja surve. Jüri Ratase parteikaaslane, Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart saatis avalikult teate, et esitas valitsusele oma visiooni COVID-19 vastasest võitlusest. Kõlvart ei maininud eriolukorda, kuid jutt ei jätnud ruumi fantaasiale: linn tahab juriidilist alust ürituste keelamiseks ja ühtset koolide sulgemise poliitikat. „Soovitustega” on seda raske saavutada.

Tööpäeva lõpu poole teatati Lätist, et seal on välja kuulutatud eriolukord, suletud koolid ja keelatud suuremad üritused. Ministrite tunnid kulusid kabinetis – kell 20.20, pool tundi plaanist varem pidi Tallinnas maanduma otselend Bergamost. Kas Itaaliast naasjatel saab tungivalt soovitada koju karantiini jääda või neilt seda rangelt nõuda?