Kriisidel nagu pronksiöö ei pruugi politsei tavajõududest piisata ja üks võimalus oleks appi võtta sisekaitse reserv. FOTO: Marko Mumm

Tegemist pole valitsuse koalitsioonilepingusse kirjutatud punkti eraldi eelarvega piirivalve struktuuriüksusest, mille kohta EKRE poliitik Martin Helme teatas koalitsiooniläbirääkimiste alguspäevil, et piirivalve taastamises sai kokku lepitud. See kõik on veel otsustamata. Ent sisekaitse reserv, koalitsioonileppe viimane punkt, hakkab valvel olema võimalike massirahutuste ohjamiseks, elutähtsate teenuste objektide (näiteks haiglad) kaitsmiseks ja piirikaitse tugevdamiseks. „Reserviste kaasataks eelkõige avaliku korra tagamisse juhul, kui on vajalik politseijõudude kohalolu suurendada ja tagada ülesannete täitmiseks rotatsioon,” ütleb siseministeeriumi pääste, kriisireguleerimise ja rahvastikutoimingute asekantsler Viola Murd.

Murd on siseministeeriumis ettevalmistusi kriiside jaoks planeerinud koos kaitseministeeriumiga juba selle aasta algusest. Mõtted arendada siseministeeriumi juurde reserv olid õhus ammu enne praeguse valitsuse võimuletulekut. Murd viitab 2017.–2026. aasta riigikaitse arengukavale, mille laiapinnaline käsitlus hõlmab palju mitmekesisemaid ohte, kui vaid sõjalised rünnakud. Arengukavas on siseministeeriumile antud kohustus tõsta üldist vastupanuvõimet kriiside suhtes. Seega on sisekaitse reserv loogiline jätk tänavu märtsis käivitunud veebilehele kriis.ee ja ajalehetoimetustele jagatud kriisivarude näidistest. „Sisekaitse reservi loomine on üks vastus vajadusele olla valmis mastaapseteks kriisideks,” ütleb Murd.

Avalehele
208 Kommentaari