Taavi Rõivas, Mailis Reps

Riigikogu liige Mailis Reps küsis valitsusjuhilt, kas Türgile pakutavat viisavabadusrežiimi ja suuri summasid illegaalsete immigrantide tagasivõtmise eest võib tõlgendada väljapressimisena või on tegemist koostööga.

Rõivas ütles, et tema hinnangul on tegemist ikkagi mõlema partneri, Türgi ja Euroopa Liidu ühise huviga pagulaskriisiga tegelda. „Partnerluse pinnalt seda teemat arutatakse, partnerluse pinnalt on sündinud ka need ettepanekud, mis minu hinnangul on vastastikku päris hästi tasakaalus,“ ütles Rõivas. Ta rõhutas, et tegemist ei ole väljapressimisega.

Valitsusjuhi sõnul pakkus Türgi Euroopa Liidule kokkulepet, et kohustub tagasi võtma kõik illegaalselt Kreeka saartele liikuvad inimesed, kes Türgist tulevad. Samal ajal teeb Euroopa Liit omalt poolt konkreetseid samme vastutasuks.

Tõesti on juttu olnud ka suuremast rahalisest toetusest, aga ei ole juttu olnud, et viisavabadus Türgile peaks toimuma tingimusteta.

„Tõesti on juttu olnud ka suuremast rahalisest toetusest, aga ei ole juttu olnud, et viisavabadus Türgile peaks toimuma tingimusteta,“ ütles Rõivas. Tema sõnul soovitakse küll viisavabaduse protsessi kiirendada, aga tingimused, mis on kehtinud näiteks Gruusiale ja Ukrainale, peaksid kehtima ka Türgile.

Türgi pakutud lepet Euroopa Liidule hakkab arutama Euroopa Liidu asjade komisjon.

Riigikogu liige Martin Helme küsis valitsusjuhilt Eesti valmisoleku kohta toimetulekuks rändevoogude liikumisega Kaugu-Euroopast Eesti piirile. Rõivas vastas veel Tarmo Tamme küsimusele aktsiisipoliitika kohta ning Andres Ammase küsimusele Riisipere-Rohuküla raudtee kohta. Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna vastas Monika Haukanõmme küsimusele puuetega inimeste tööhõive edendamise kohta. Majandus- ja taristuminister Kristen Michal vastas Raivo Põldaru esitatud küsimusele tehnovõrkude taluvustasude kohta ja Külliki Kübarsepa esitatud küsimusele nullbürokraatia kohta.