Pensionikoguja dilemma: kas peatada riigi eeskujul teise samba maksed või mitte?

Eksperdid soovitavad inimestel makseid jätkata, sest eelmise kriisi ajal võitsid need, kes seda tegid.

Vähendamaks survet riigi rahakotile peatab riik 1. juulist järgmise aasta 31. augustini enda sissemaksed teise pensionisambasse. Nagu rahandusminister Martin Helme juba märtsis kinnitas, hoiab see kokku 400 miljonit eurot. Hoolimata paljude ekspertide, sh Eesti Panga presidendi Madis Mülleri arvamusest, et see pole hea mõte, sest meede ei ole hästi sihitud ega vahetu mõjuga, on asi nüüdseks otsustatud.

LHV Varahalduse juhi Vahur Vallistu sõnutsi on riigi lahendus – 2% makseid jätkavale inimesele kompenseeritakse riigil maksmata jäänud summa koos sisuliselt kahe ja poole aasta tootlusega – keskmise pensionikoguja vaatevinklist suhteliselt neutraalne. Pärast kompenseerimist on teise sambasse kogutud summa ligilähedane sellega, mis oleks sinna kogunenud makseid peatamata. Seevastu rahapoliitiliselt ei kannata see käik Vallistu sõnutsi kriitikat, sest soovitud eelarvesääst jääb oodatust väiksemaks, kuna sotsiaalmaksu laekumine on juba aprillis ligi 10% vähenenud. 

Swedbanki pensioni ja investeerimise valdkonna juht Kaire Peik toonitab, et maksete peatamise otsust peaks väga tõsiselt kaaluma, sest seda ei saa muuta. Oma maksete peatamise periood on väga lühike – üheksa kuud. Tõenäoliselt on n-ö võidetav summa märkamatu.