Kui jätta ära teise pensionisamba vabatahtlikuks tegemise pikaajaline demoraliseeriv mõju eestlaste säästmisharjumustele ja riskivalmidusele, siis mida peab tegema tavaline inimene, kes seni on pensionipõlveks kogunud raha teise sambasse?

Lähtudes pensionireformi seni avalikustamata seaduseelnõu seletuskirjast ja Eesti Panga lühikesest mõjuanalüüsist, saab öelda, et määramatust on palju. Pole ju teada, kuidas seaduseelnõu välja kukub ja millised on maksustamisnüansid. Küll aga võib mõningaid suundumusi vaadelda ja eelduseks võtta.

Eesti Pank mängis läbi kolm stsenaariumi teisest sambast lahkujate väljavõetud summadega. Prooviti 10%, 20% ja 30%-ga, kus iga variant tähistab välja võetud kogusumma osakaalu sambast.

Avalehele
312 Kommentaari