Pihli suunis: koondage ilma hüvitist maksmata
Siseministeeriumi kantsler Märt Kraft saatis juuni alguses viiele haldusala ametile ja sisekaitseakadeemiale kirja, kus palus eelarvevahendite vähenemise oludes koostada tegevusplaan järgmise aasta alguses töötajate arvu kümneprotsendiliseks vähendamiseks. Muuhulgas soovitab Kraft arvesse võtta siseminister Jüri Pihli suunist „inimeste arvu vähendamisel eelistada variante, mis võimaldab vältida koondamistasude maksmist”.
Jõuameteid teeb ministeeriumi kiri nõutuks ning mitteametlikes vestlustes kostub nende juhtkonnast hämmingut kõrgemalt tulnud suuniste üle. Kõlama jääb nägemus, et kokku tuhatkonnast inimesest vabanemisel peaks suur osa neist töötajatest otsustama mingil põhjusel omal soovil lahkumise kasuks.
Staažika sotsiaaldemokraadi ning partei parlamendifraktsiooni esimehe Eiki Nestori jaoks on erakonnakaaslasest ministri haldusala juhtidele saadetud kirjas sisalduv suunis halvaks üllatuseks. „Et selline kiri saadeti, on äärmiselt ebameeldiv üllatus ja ma loodan, et minister vestleb kantsleriga tõsiselt,” taunib Nestor küsitava seaduslikkusega soovitust. „Sellist lauset kirjutada ei tohi!”
Kõik tehakse seaduslikult
Minister Pihl ja kantsler Kraft lükkavad kahtlused allasutuste juhtide survestamises veendunult ümber. „Kirja sõnastus on natuke ebatäpne, eks kantsler vaatas asja rahalist poolt,” lausub Pihl ja selgitab suunist soovitusena otsida võimalusi, kuidas vabaneda inimestest neid koondamata. „Mõeldud on ikkagi seaduslikke vahendeid, et ärge võtke rohkem inimesi tööle ja kui keegi soovib minna, ärge kinni hoidke,” kirjeldab minister. „Püstoliga me ju kedagi ära ajama ei hakka.”
Tuhatkonna inimese koondamine siseministeeriumi haldusala ligi 10 000 töötajast tähendaks koondamistasudena 147 miljoni krooni suurust kulu. Ministeeriumil endal koondamistasudeks vajalik raha aga puudub.
Pihli kinnitusel ei ole sellegipoolest ministeeriumi allasutusi survestatud, kuna kellegi sundimine koondamistasuta lahkuma on ebaseaduslik ja täitmisele ei kuulu. Ta möönab samas, et kantsleri sõnastus on ebatäpne. „Võib-olla oleks tasunud teistmoodi sõnastada, aga kantsler nii seda kirjutas,” nendib minister.
Ka Märt Kraft ise tõdeb, et konkreetne lause küsimusi tekitada küll võib, kuid midagi halba sellega mõeldud pole. „Vaielda võib, aga see pole kindlasti ebaseaduslik korraldus,” selgitab kantsler. Ka pole ministeerium Krafti kinnitusel ühtegi ametit survestanud, et leitaks võimalus inimeste omal soovil lahkumiseks.
Eesti Päevaleht uuris kokku ligi 6000 inimesele tööd andvatelt politsei- ja päästeameti juhtidelt, kuidas ministeeriumi suunist täita kavatsetakse.
Politseipeadirektor Raivo Küüdi eest vastanud politseiameti pressiesindaja Anne Osvet kinnitab, et soovitust koosseisu vähendada koondamistasusid maksmata pole võimalik järgida. “Riiklik asutus ei saa eirata seadust. Et aga rahandusministeeriumi teatel koondamistasudeks raha ei ole, siis on siin tõsine probleem,” osutab Osvet kujunenud loogikavastasele olukorrale.
Päästeametis tuleks suuniste kohaselt koondada 296 inimest. “Et koondada, on tarvis raha. Seaduserikkumisele me ei lähe ja ei kavatse. Ja mina ei hakka ka välja mõtlema skeeme inimeste suhtes, kes on parimas usus aastaid Eesti riiki teeninud,” seisab ameti peadirektor Kalev Timberg päästjate õiguste eest .Ta lisab, et kindlasti ei hakata ametis läbi viima vestlusi, kus inimestel soovitatakse amet ise maha panna.
