Politseil puudub ülevaade lõppenud tööviisadega välismaalaste kohta
Maikuu kolme esimese nädalaga väljastas PPA 673 lühiajalise töötamise luba – tõsi, neist enamus anti eriolukorra ajal inimestele, kes juba viibisid Eestis ja vahetasid töökohta. Suurim osa töökohti registreeriti ehitusvaldkonnas. Enim tähelepanu pälvinud põllumajandussektoris leidis rakendust 150 inimest.
Teatavasti lubab eriolukorra ajal rakendatud seadusemuudatus ainult põllumajandussektoris töötavatel kolmandatest riikidest pärit välismaalastel kuni juuli lõpuni siin edasi töötada. Ehitussektori töökäte puudujäägid aga võivad hakata ilmnema siis, kui selles valdkonnas kõige levinumad renditöö lepingud hakkavad lõppema.
Enam kui 3000 sellist lepingut aegub juuli lõpuks (praegu kehtib ehitusvaldkonnas pisut üle 6000 tööloa, seega kaoksid ehituses ära pooled välisriikidest pärit töötajad) . Esialgu pole ehitusettevõtted veel töötukassa poole pöördunud, et sinna sarnaselt põllumajandusele kohalikke töökäsi juurde leida.
Töölube väljastatakse edasi
Pärast eriolukorra lõppu 17. mail on PPA registreerinud lühiajalise töötamise lube edasi tavapäraselt, kuid sadade ukrainlaste pahameeleks, kes enne kriisi puhkemist koju naasid ning nüüd tagasi püüavad saada, pole siseministeeriumi sõnum neile kuigi lootustandev.
Ministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus nentis, et välismaalastele võib PPA küll lühiajalise töötamise lube näiliselt edasi väljastada, kuid piirangud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks veel kestavad ja kolmandate riikide kodanikud riiki sisse ei pääse. Ta lisas, et kuigi vajadusel on ministeerium valmis piiranguid leevendama, siis ollakse valmis ka neid karmistama.
Möödunud nädalal avalikustas valitsus, et Euroopa Liidu siseselt avatakse piirid nende riikide kodanikele, kus on 15 või vähem nakatanut saja tuhande elaniku kohta. Selliste riikide nimekirja vaatab välisministeerium iganädalaselt üle, kuid esialgu kehtib see vaid Euroopa majanduspiirkonna riikidele.
Euroopa Liidu sees käib heitlus selle üle, millal avada piirid ülejäänud maailmale. Põhjala riigid, mis sarnaselt Eestile võitlevad tööjõupuudusega põllumajandussektoris, on lubanud 15. juunil avada oma uksed ka Ukrainast-Valgevenest pärit töökätele. Eesti välisminister Urmas Reinsalu pole seda aga lubanud ning on teatanud, et garantiid küsimuses, et 16. juunist pääseks Eestisse ukrainlased, valitsus välja ei anna.
Soomest võib saata transiitriik
Ukrainlaste väljasurumise katse on aga poolik, sest teoreetiliselt on võimalik hetkest, mil naabrid oma piirid avavad, kasutada Helsingit transiitlinnana, kust Tallinna laevale hüpata. Koos Eestile hädavajalike Soome turistidega saavad saabuda ka Ukraina marjanoppijad.
Väljaspoolt Euroopa Liitu saabuvaid reisijaid lubatakse küll riiki vaid juhul, kui nad on viibinud mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis vähemalt 14 päeva ning neil puuduvad haigussümptomid. Kuidas seda täpselt aga jälgida, pole aga selge, sest Euroopa-sisene vaba liikumine hakkab järk-järgult taastuma. Nõnda pole teada, milliseid dokumente võidakse piiril naasvalt Ukraina töötajalt pärida.
Teoreetiliselt saab siis, kui naabrid oma piirid avavad, kasutada Helsingit Eestisse tuleku transiitlinnana.
Rahvatervise seisukorrast lähtuvalt võib kujuneda ka olukord, kus hädasti oma juba väljakoolitatud töötajaid tagasi ootavad Eesti ettevõtjad investeerivad teiste Euroopa riikide turismi, võimaldades seal oma töökätel kohustuslik 14-päevane isolatsioon ära pidada ning siis puhta südametunnistusega edasi Eesti suunas reisida. Sellise tsoonina nähakse ennekõike Poolat, mis samuti on lubanud piirid välistööjõule taasavada.
Lahkunutest ja piiri taga ootajatest ülevaade puudub
Neile välismaalastele, kelle viisad aegusid eriolukorra ajal, võimaldati riigist lahkuda ka pärast eriolukorra lõppu. Tähtaeg Eestist ära minna tiksus täis eelmise nädala lõpus, kuid politseil puudub täpne ülevaade nii sellest, kui paljud välismaalased Eestis veel ebaseaduslikult viibivad kui ka sellest, kui paljud Eestist seaduslikult lahkunud töötajad ootavad nüüd Ukrainas piirangute leevendamist.
Politsei- ja piirivalveameti nõunik-ekspert Liis Valk nentis, et politsei ei kogu statistikat selle kohta, millistel põhjustel on välismaalane ebaseaduslikult riiki viibima jäänud. PPA tuvastab Eestis ebaseaduslikult viibivad välismaalased rutiinsete kontrollide, vihjete ja piirikontrolli käigus või siis, kui isik pöördub ise PPA poole. Valk nimetas ka juhtumeid, kus politsei avastas viisata välismaalase rutiinse liiklusjärelevalve käigus. Valk sõnas, et juhul kui Euroopa Liidu välispiirid avatakse liikumiseks kolmandatest riikidest välismaalastele, iis pääsevad nad ka Eestisse.
