Soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse kohaselt peetakse seksuaalseks ahistamiseks soovimatut käitumist, mis alandab isiku väärikust või loob ähvardava, vaenuliku, alandava või solvava õhkkonna. Kriminaalõiguslikult oleks nende sätete rikkumise korral tegemist võrdõiguslikkuse rikkumisega.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Kristiina Laasi sõnul selgus kogutud tõendeid uurides, et vanemteaduri ja doktorandi vaheline suhtlus ei olnud soovimatu. Osapoolte vahel oli pikaajaline vabatahtlik suhe, mille käigus algatas ka doktorant kokkusaamisi ja intiimset suhtlust juhendajaga.

Doktorant kaebab edasi

„Kaebame kindlasti edasi,” kinnitas eile doktorant, olles sellele otsusele tulnud juba paar päeva tagasi pärast prokuratuuri otsuse kättesaamist ja konsultatsiooni oma advokaadiga.

Doktorant lisas, et ka temale esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise dokumendis ei selgitanud prokuratuur otsusele jõudmise asjaolusid rohkemal määral kui avalikkusele esitatud pressiteates.

Võrdõigusvolinik on öelnud, et seksuaalse ahistamise eest vastutab tööandja ka siis, kui tööandjal on selle inimesega varem olnud lähisuhe.

Samal ajal on võrdõigusvolinik sama kaasuse põhjal tehtud õiguslikus hinnangus öelnud, et seksuaalse ahistamise eest vastutab tööandja ka siis, kui tööandjal on selle inimesega varem olnud eraeluline lähisuhe.

„Kui tööandja ja töötaja vahel on olnud vabal tahtel lähisuhe, ei vabasta see pooli üksteise suhtes vastutusest, mis puudutab töösuhtes aset leidvat diskrimineerimist,” selgitas võrdõigusvolinik oma arvamuses. „Veelgi enam, tööandja peab arvestama, et töötajal on õigused, mida tööandja on kohustatud järgima. Hoolimata sellest, et poolte vahel on olnud eraeluline suhe, ei saa selle suhte järgne lävimine väljuda tavapärase tööalase suhtluse piiridest, kui üks pool on väljendanud oma soovi lõpetada eraeluline läbikäimine.”