Miina Härma gümnaasiumis said kõigest kümme noort sajast eesti keele proovieksamiga võrreldes riigieksamil parema tulemuse. Foto: Rauno Volmar

Kui klassi priimus, kuldmedalist või emakeele riikliku olümpiaadi üks parimaid saab eesti keele proovieksamil 100 punkti ja päriseksamil 20 punkti vähem – ja samamoodi variseb kokku ka peaaegu kogu ülejäänud lennu tulemus –, siis kas viga on õpilastes, koolis või eksami hindajas?

„Kõik olid šokis,” ütleb üks Tartu Miina Härma gümnaasiumi õpilane, kelle eksamitulemus oli proovieksami omast kümme punkti halvem. Teine, proovieksamiga võrreldes 14 punkti kaotanud õpilane märgib lakooniliselt: „Ma ei mõista, miks.”

„Õpetajad olid hämmingus,” tunnistab MHG direktor Ene Tannberg. „Just eriti nende õpilaste puhul, kes on kolme aasta jooksul väga häid tulemusi näidanud mitte ainult koolis, vaid olnud ka kooli eest väljas sama valdkonna võistlustel.” Eesti keele riiklikul olümpiaadil viienda koha saanud õpilase eksamitulemus oli allapoole ootusi.

Avalehele
356 Kommentaari