Põhiseaduskomisjoni liige Andres Anvelt tõdes, et kuna protokollidele ei ole täna kehtestatud selgeid nõudeid, siis komisjonid teevad neid väga erinevalt. „Taoline praktika ei ole kindlasti hea, protokollid peaksid olema koostatud selge ühise loogika järgi ja siis on ka avalikkusel üheselt selge, mis protokollis olema peab ja mida sellelt oodata,“ lisas ta.

„Avalikkusel on selge ootus saada täpsemat ülevaadet komisjoni istungil langetatud otsuste tagamaade kohta ning protokollidele esitatavad uued nõuded loovad selleks eelduse,“ ütles põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt. „Samuti muutuvad protokollid ka ajaloolaste jaoks väärtuslikumaks, kui lisaks otsustele on protokollides nimeliselt välja toodud ülevaade sõnavõtjate seisukohtadest.“

Põhiseaduskomisjoni liikme Jüri Adamsi sõnul ei tohiks komisjonide protokollid olla liiga lühikesed ja üldsõnalised, sest need ei anna ülevaadet, mis komisjonis tegelikult toimus. „Praeguses eelnõus on saavutatud protokollidele esitatud nõudmiste osas mõistlik detailsus ja täpsus,“ lisas ta.

Põhiseaduskomisjon otsustas riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu algatada üksmeelselt. Eelnõu kohaselt tuleb komisjoni istungi protokollis kokkuvõtlikult kajastada komisjoni istungi käiku ja vastuvõetud otsuste ning seisukohtade kujunemist. Istungil sõna võtnud inimeste seisukohti refereeritakse nimeliselt ning samuti kantakse nimeliselt protokolli hääletamistulemused.

Lisaks täpsustab eelnõu riigikogu otsuste jõustumist ning eelnõu kohaselt jõustub riigikogu otsus allakirjutamisega, kui otsuses eneses ei sätestata teist tähtaega.

Samuti täiendatakse ühel lugemisel arutatavate riigikogu otsuse eelnõude loetelu, kuhu lisatakse ka riigikogu eri-, uurimis- või probleemkomisjoni liikmete või asendusliikmete vahetamise eelnõu, sest nende puhul ei ole otstarbekas ega vajalik läbi viia mitut lugemist. Muudatuse elluviimisel sujuks liikmete vahetus kiiremini.