Foto: Argo Ingver

Riigikohus saatis Eesti Päevalehe täna ilmunud artikli peale vastukaja ja teatas, et nende hinnangul on loos faktivigu ja ebatäpsusi. Avaldame Riigikohtu selgitused muutmata kujul, seejuures on kursiivis Eesti Päevalehe artikli tekst ja tavatekstis Riigikohtu kommetaar.

Miski ei keela riigikohtul alama astme kohtunike hakkamasaamist nendega otse arutada, isegi maha istuda ja üksipulgi küsimused lahti võtta. Kuid selle asemel nõudis Eesti kõrgeim kohtunik kohe karmi lähenemist ehk ametlikku järelevalvemenetlust.

Riigikohtu esimees (RKE) koos kriminaalkolleegiumi esimehega käis Harju maakohtus koosolekul, kus Harju maakohtu esimehe ja aseesimehega arutati väga pikalt venima jäänud kriminaalasjade teemat ning mõeldi ratsionaalseid lahendusi. Seega ei vasta tõele, et RKE oleks esmalt ministeeriumisse pöördunud.

Samal ajal näiteks ei esitanud riigikohtu esimees veel järelevalve tegemise ajal Harju maakohtu esimeest Meelis Eerikut enam tagasi vabariigi valimiskomisjoni etteotsa, kuhu paigutas teise kohtuniku.

Riigikohtu esimees ei esita kedagi VVK etteotsa, juhi valib endale VVK ise. Riigikohtu esimees esitab VVK-sse kohtunike esindajad. Kuna tegemist ei ole personaalse kohaga, vaid kohtuniku kohaga, tegi RKE konkursi, et näha, kes sellest kohast huvitatud oleks. I astme kohtuniku kohale kandideeris 6 väga pädevat kohtunikku. Laekunud ettepanekuid arutati Riigikohtus koos kolleegiumi esimeestega, VVK-sse otsustati nimetada väga suurte valimisvaldkonna teadmistega Janek Laidvee. RKE tegi Meelis Eerikule ettepaneku asuda asendusliikmeks, et uusi kolleege aidata ja nii ka oma teadmisi edasi anda. Meelis Eerik keeldus. Seejuures saatis Riigikohtu esimees Meelis Eerikule selgituse, miks selline valik tehti.

Kõige kõrgema kohtu juht kaebas alama astme kohtumaja peale, kuid mitte otse, vaid ministrile. Kui maakohtunikud tundsid huvi kaebuse sisu kohta, selgus algatuseks, et see oli kuulutatud salajaseks ehk pandud „asutusesisese kasutamise” templi alla.

Riigikohtu esimehe pöördumine justiitsministeeriumi poole oli esialgu märgitud asutusesiseseks kasutamiseks põhjusel, et pöördumises oli viidatud konkreetsele kriminaalasjale, mis pöördumise esitamise hetkel oli Riigikohtu menetluses. AK-märge eemaldati 29.11 pärast seda, kui Riigikohtu kriminaalkolleegium tegi näitena kasutatud kohtuasjas lahendi.

Kohe pärast Harju maakohtu järelevalveraporti esitamist edutati järelevalvekomisjoni kuulunud endine prokurör ja Viru maakohtu kohtunik Heili Sepp palju vastutusrikkamale kohale – Tallinna ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumisse. Tähelepanuväärselt juhtus see hoolimata tõsiasjast, et ringkonnakohtunike üldkogu hääletas tema vastu.

Vastuhääletamist üldkogudel ei toimu. Kohtuniku kohale kandideeris 5 inimest, iga üldkogu liige andis ühele eelistatule poolthääle.

Riigikohus muutub ühe sõpruskonna nägu. […] Kõve on edutanud riigikohtusse ühe naiskohtuniku Kai Kullerkupu. […]

Esitatud on juhuslik valik viimastest Riigikohtusse nimetatud kohtunikest, jättes selliselt eksliku mulje viimati ametisse nimetatud/naasnud kohtunikest ning riigikohtunikuks saamise protsessist. Viimasest kuuest neli on tulnud kohtusüsteemist, kaks on advokaadid. Riigikohtunikud nimetab ametisse Riigikohtu esimehe ettepanekul (olles ära kuulanud ka kohtute haldamise nõukoja ja Riigikohtu üldkogu arvamuse) Riigikogu (põhiseaduse § 65 p 8).