Palvele kirjeldada, mis tol õnnetul pühapäeval juhtus, vastas pereisa Jaan, et polnud see päev nii õnnetu midagi. „Polegi nii õnnetu, asjad ikka juhtuvad täpselt nii, nagu nad juhtuvad. Mis seal ikka.” Tuld tunda saanud majas elavad nad üheteistkümnekesi – ema, isa ja üheksa last. Kaks last on pererahval veel, aga nad on juba oma elu peale läinud.

Lapsed kutsusid naabri

„See juhtus pühapäevasel päeval, kui olime kõik sünnipäeval,” selgitas ta. Hakati kodu poole liikuma ja kuna lapsi on palju, siis jagunesid nad mitme auto peale. „Esimese autoga koju jõudnud lapsed märkasid, et maja on suitsu täis, ja kuna telefoni ei olnud taskus, siis jooksid naabri juurde. Naaber kutsus tuletõrje ja tuletõrje tuli.” Selleks hetkeks olid sugulased, kes lapsed ära tõid, juba lahkunud, sest väljastpoolt polnud tulemöllu näha ega tunda.

„Lapsed olid nii targad, et ei läinud suitsusesse majja,” kiitis Jaan poegi, kellest üks on 16- ja teine 7-aastane. „Maja oli paksu suitsu täis, nad ei hakanud midagi sahmima ega otsima, kus põleb, vaid oskasid adekvaatselt reageerida. Ving, mis sees oli, oli täiesti läpatav. See oleks nad kohe maha niitnud,” nentis ta.

„Elu ei pea olema muinasjutt, aga on tähtis, et sellel oleks õnnelik lõpp.”

„Keegi ei läinud kangelast mängima, nad ei teinud ust isegi mitte lahti. Nad said kohe kellegi käest küsimata aru, kuhu tuleb minna ja mida teha.” Majaperemees oletas, et kui majas oleks olnud lahti kas või üks aken või kui oleks uks avatud, oleks tuli saanud lisahapnikku ja maja oleks süttinud nagu säraküünal. „Kui oleks saanud lisaõhku, siis oleks läinud kohe plauhti!” Kas süüdi oli pliit, ei saa päris kindel olla, kuid pole kahtlust, et elektriga on põleng igal juhul seotud.

Puhas pool ja tahmane pool

Küsimusele, missugust abi või asju pere vajab, vastas Jaan, et puudu pole neil kindlasti midagi ja praegu tuleb pigem vaadata, kuidas saaks lahkeid inimesi tagasi hoida. „Neid inimesi, kes tahavad anda, on niigi. Me saaksime ise ka hakkama, aga kui nad tahavad anda, siis me anname neile võimaluse anda.”

Ehitusel töötava pereisa sõnul oleneb normaalse olukorra taastamine sellest, kui kiiresti ise liigutada. „Praegu lööme platsi puhtaks ja hakkame otsast peale. Või mitte otsast peale, aga tahmakahjustus on praegu kõige suurem probleem,” sõnas ta. Ja lisas, et päästemeeskond tegi oma tööd väga hästi, neile ei ole midagi ette heita.

Pererahvas oma üheksa lapsega elab tahmases majas igatahes juba sees ega nukrutse. „Asjal on kaks poolt. Tekikotil on kaks poolt – üks on puhas pool ja üks on tahmane pool. Asja tuleb võtta huumoriga,” naeris Jaan. Ta kordas, et on tänulik nii päästjatele kui ka päästjad kohale helistanud naabrile. „Elu ei pea olema muinasjutt, aga on tähtis, et sellel oleks õnnelik lõpp.”