Aastast aastasse astub Eesti kõrg- ja kutsekoolidesse õppima üha rohkem välistudengeid. Eri strateegiate järgi võiks nende osakaal Eesti üliõpilaskonnast olla 10%. See piir ületati eelmisel õppeaastal, kui välistudengite arv ületas 5000 piiri ja moodustas juba 11% üliõpilastest.

See muidugi ei tähenda probleemi. Eesti kõrgkoolidele on välistudengid hea teenimisvõimalus, tööjõuturg aga vajab kvalifitseeritud lisakäsi ja -ajusid. Mismoodi saab välismaalast veel paremini integreerida kui mitte selle kaudu, et ta siin õpib, harjub tööeluga, tudeerib võib-olla eesti keeltki ja kohaneb? Ent kooskõlastusringil olev eelnõu näitab, et siseministeerium soovib muuta kolmandate riikide tudengite elu tunduvalt keerulisemaks.

Eelnõus torkavad enim silma kolm punkti.