Kriisireservi seaduseelnõu vastu võtmise korral nõrgeneks riigi kaitsevõime, PPA peadirektor saaks samal ajal piiramatu otsustusõiguse.

Möödunud aasta augustis tuli teade, et kuivõrd siseminister Mart Helme pidi koalitsioonikõneluste tagajärjel loobuma sõjaväestatud piirivalve taastamisest, hakkab ta looma uut üksust, kes kriisiolukordades pakuks politsei- ja piirivalveametile abi. Nüüd on jõutud esimese linnukeseni – siseministeerium on saatnud esimesele kooskõlastusringile politsei ja piirivalve seaduse, abipolitseiniku seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse. Kui see seaduseelnõu praegusel kujul vastu võetaks, saaks PPA peadirektor piltlikult öeldes sama suured õigused nagu presidendil ning võiks kriisireservi kokku kutsuda ükskõik mis ajal ja mis tahes ürituse ohjeldamiseks.

„Kaitseministeerium sellisel kujul eelnõu kooskõlastada ei saa,” kinnitas Eesti Päevalehele kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk. 

Põhjuseid selleks on mitu, kuid peamine on: praegusel kujul nõrgestaks eelnõu märgatavalt Eesti riigi üldist toimepidevust ja kaitsevõimet ning hägustaks juhtimisahelat. Mõlemad põhjused on vastuvõetamatud nii Eesti kaitseministeeriumile kui ka meie NATO liitlastele.

Siseministeeriumi ja kaitseministeeriumi vahel paistab paisuvat suur tüli.


Avalehele
271 Kommentaari
Loe veel: