Terje Lepp

„See ei saa Tallinnal lihtne olema,“ rääkis Sõerd Päevaleht Online’ile. Sõerdi sõnul annab seadus tegelikult võimaluse, et linn võib riigiga teha maksukogumiseks lepingu, aga arvestades mõlema poole erinevaid ideoloogiaid, on kahtlane, kas riigil on üldse huvi linnaga koostööd teha.

Tallinn on Sõerdi hinnangul müügimaksu kehtestamiseks liiga suur ning taolist maksu on seni üleüldse väga vähestes ja väikestes kohtades rakendatud. „Tallinn on suur haldusüksus ja maksu kogumine läheks Tallinnal väga keeruliseks,“ rääkis Sõerd.

Müügimaksu rakendamisel vajab linn Sõerdi sõnul suurt ressurssi - ametnikke, kes süsteemi käima panevad, makse koguvad ja eraldi võlgu sisse nõuavad. „Ilmselt näeme siinkohal sel juhul munitsipaalmaksuameti tekkimist,“ arutles Sõerd.

Selle vältimiseks olekski linnal kasulik teha riigiga koostööd sõlmides spetsiaalne leping maksuametiga, kes maksukogumise enda õlule võtaks. „Aga arvestades eri ideoloogiaid, mis on riigil ja Tallinnal… ei kujuta eriti ette, et riik ja Tallinn hakkaks koostööd tegema,“ tõdes ta.

Mis puutub paadimaksu, siis see võib Sõerdi hinnangul Tallinnale omal moel sootuks kätte maksta. „Tallinna lähivaldades, Viimsis näiteks sellist maksu pole nii, et maksumaksjad, kes on end Viimsist Tallinna registrisse mingil põhjusel kandnud, siis tere tulemast tagasi Viimsi valda,“ nentis Sõerd.

Endise rahandusministri hinnangul võib paadimaksu kehtestamisel tekkida analoogne olukord, mis tekkis automaksuga. „Ka selle maksu kehtestamine polnud otstarbekas, sest hakati sõidukeid registreerima Tallinnast mujale,“ põhjendas ta.