Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul loodeti, et alkoholiaktsiisi langetamise mõjul vähenev piirikaubandus kahandab ka alkoholi tarvitamist. Läks aga teisiti.

On ilusa suve keskpaik, tavaliselt uppumissurmade kõrgaeg. Tänavu on poole aasta jooksul uppunud sama palju inimesi kui mullu terve aasta peale kokku ja umbes pool neist on olnud alkoholijoobes. Päästeamet tõi oma pühadejärgses pressiteates esile, et sel aastal ongi oht igasugu õnnetusteks suurem, sest alkoholi tarbimine on Eestis kasvanud. Kas näete siin valitsusel süüd?

Et alkoholi tarbimine eelmisel aastal võrreldes varasemaga Eestis mõnevõrra suurenes, on loomulikult probleem. Me oleme sihttasemeks seadnud alati WHO pakutud ideaalvariandi, et tarbitaks alla kuue liitri elaniku kohta. Praegu on see täiskasvanutele üldistades 10,4 liitrit ja kui lugeda kõigi elanike kohta, siis 8,6 liitrit. Kuuest oleme kaugel, aga sellest oleme kahjuks kaugel olnud kõik need aastad, kui [alkoholi tarbimist] on mõõdetud.

Loomulikult on meie ministeeriumi vaates oluline, et teavitustegevuse, erisuguste müügipiirangute, alkoholi väljapaneku piirangute puhul pingutaksime ikka selles suunas, et see arv järk-järgult kahaneks. See on ka põhjus, kui me räägime konkreetselt alkoholiaktsiisist, miks mina jäin sotsiaalministrina valitsuses eriarvamusele, kui aktsiisi langetamine eelmisel aastal otsustati.

See eriarvamus ei loe ju tegelikult suurt midagi. Otsus tehti. Miks te sotsiaalministrina ei seisnud jõulisemalt rahvatervise eest?


Avalehele
136 Kommentaari
Loe veel: