Helsingis tehakse juba u 20% sõitusid jalgrattaga. Foto: Priit Simson

Suve algupoole ei õnnestunud Euroopa Liidus ühe hoobiga kokku leppida, et ühendus peaks üle ilma aina enam mõju avaldava kliimamuutuse vastu võitlemiseks 2050. aastal täiesti kliimaneutraalselt toimetama. See tähendab, et CO2 tohiks õhku paisata vaid nii palju, kui seda suudetakse siduda või ehk kunagi ka kokku koguda. Häälekad Visegrádi riigid Poola, Ungari ja Tšehhi olid lõpuni vastu. Väga kindlat eesmärki pisut lahjendada soovinud Eestigi sai avalikult ja ennatlikult külge kliimamuutuse eitaja tiitli.

Kuid see ei tähenda, et 2050. aastaks eesmärgi seadmine oleks maha maetud. EL-i juhtohjad läksid kesksuvel meie põhjanaabrite soomlaste kätte, kes on sellest teemast huvitatud rohkem kui Euroopa keskmiselt.

« Avalehele 71 Kommentaari