Liigun võimalikult otse, jälgides vasakut ja paremat naabrit. Kui kõrvalt kostab: „22, ma ei jõua järele,” tõmban tempo maha. Foto: Helve Laasik

Reede hommik tõotab ilusat ilma. Kogunemiskohta, Läti luha linnuvaatlustorni juurde jõudnuna näen, et Soomaa viies aastaaeg on siit ilmselt kaugel. Luhal on küll vett, aga mitte just nii palju, et tasunuks kanuu kaasa võtta. Tõmban jalga laenatud pikema säärega kummikud ja jope peale helkurvesti ning olen valmis ajuloendust alustama.

Saabuvad ka teised loendajad. Viimasena tulevad ööbimiskohast bussiga need tublid inimesed, kes on saanud teiseks päevaks jääda. Neljapäeval said vabatahtlikud ajajad esimesed kolm oendusruutu Tipu uurimisalal ilusasti läbi käia. 

Teiseks päevaks on jäänud kaks loendusruutu, Pütsepa ja Oissaare. Kõik esimest korda ajuloendusele tulnud saavad projektijuhilt, keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialistilt Inga Jõgisalult esmased juhised. Peame käima ühtlases tempos, hoidma nägemisulatuses nii paremale kui ka vasakule jäävad kaaslased. Kirja tuleks panna kõik loendajast vasakule jäävad loomad.

Avalehele
54 Kommentaari