Tanel Kiik EKRE laussurvest enda ja LGBT ühingu vastu: näidishukkamise katse külvab asjatut viha ja hirmu, alandab inimesi
Sotsiaalministri jaoks on vastuvõetamatu EKRE algatatud massiline kampaania ühe ühingu tagakiusamiseks. „See on kurvastav ja murettekitav.“
EKRE ja parteile ligi hoidvad kanalid on vaikselt hoogu kogunud matsudega keskerakondlasest ja koalitsioonikaaslasest sotsiaalminister Tanel Kiige pihta. Näiteks ilmnes sel nädalal, et EKRE-le lähedase portaali Objektiiv tegevtoimetaja Varro Vooglaid on käivitanud allkirjade kogumise kampaania avaldusele, millega nõutakse Kiigelt LGBT ühingu riigipoolse rahastuse äravõtmist.
Eile anti erinevatest kanalitest kogupauk Kiige pihta. Nii Objektiiv kui EKRE ametlik teadeteagentuur Uued Uudised vahendasid rahandusminister Martin Helme sõnumit, et parteile on „täiesti vastuvõetamatu radikaalsest ideoloogilisest programmist lähtuvate ühiskonnalõhestajate riiklik rahastamine“. Ehk siis asuti valitsuse tasemel ründama enda koalitsioonipartneri esindajat. Paralleelselt sellega oli ajastatud Ühiskonnauuringute instituudi uuringu avalikustamine, kus sedastati läbinähtavalt Kiigele mõeldud sõnum, et võimuliidu erakondade toetajad võtaksid LGBT ühingu riikliku rahastuse ära.
Sotsiaalminister Tanel Kiik, olete sattunud erakordse EKRE pahameeletormi alla. Mis toimub?
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala on hästi lai. Tegeleme sotsiaalkaitse, tervishoiu- ja tööturupoliitikaga, võrdsete võimaluste ja õiguste tagamisega. On ka väga palju erinevaid projekte, mis on saanud läbi hasartmängumaksu toetusi. Näiteks ka see sama viidatud LGBT Ühing sai eelmise aasta otsusega 2019. aastaks 96 000 eurot ühele projektile. Kokku jagati mullu 3,8 miljonit eurot ligi 80-le erinevale projektile. Põhiline raha läks puuetega inimeste projektide toetuseks, terviseprojektide toetuseks, laste ja peredega soetud projektide toetamiseks. Lisaks rahastati hoolekande, võrdsuspoliitika, eakate projekte. Pilt on päris kirju.
Minu jaoks on mõnevõrra kummaline, et teatud isikute ja ka poliitikute, muuhulgas selle nimetatud sihtasutuse jaoks, on niivõrd märgiliselt oluline tegeleda ühe konkreetse ühinguga. Vastupandamatu soov selle õigusi piirata võrreldes kõigi teiste ühingutega, kes erinevatele projektidele läbi aegade rahastust saanud. Ma ei näe sellel mingisugust alust. See ei aita kuidagi kaasa sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna päris probleemide lahendamisele, see ei aita mingil moel kaasa pereväärtuste edendamisele. See pigem tekitab ühiskonnas asjatut viha, alusetuid hirme, vastandumisi, alandab inimesi. Ja üleüldse selliste ka isiklike rünnakute puhul, mida ma näen enda sotsiaalmeedias, tekib pigem selline kurbuse tunne, et kas see on sidus ühiskond, mida oleme selles koalitsioonis kokku leppinud, et ehitame.
Valitsuse liige, rahandusminister Martin Helme teatab selle rahastuse kohta: „eriti groteskne on, et needsamad aktivistid on ka kõige ägedamad valitsuse vastased protestijad. Samuti töötavad nad vahel varjatult, vahel avalikumalt valitsuse poliitikale vastu riigiametnikena.“. Kas tulemas on mingisugune vastaliste, sealhulgas LGBT riigiametnike üleslugemine?
Rahandusminister ei ole sel teemal minuga küll rääkinud, et tal oleks sotsiaalministeeriumis töötavate riigiametnike osas mingeid probleeme. Kindlasti võib ta ise täpsustada, mida ta oma lausega silmas pidas. Tunnistan ausalt ma pole kõiki neid tsitaate jõudnud lugeda.
Aga samas väidetakse, et EKRE esindajad on korduvalt selle teema tõstatanud koalitsiooni sisestel aruteludel. On nad seda teinud?
Koalitsioonisisesed arutelud ongi koalitsiooni sisesed. Tavaliselt kommunikeeritakse asju siis, kui on mingid otsused, arenguid, olulist infot inimestele jagada. Iga arutelu koalitsiooni sees ma küll kommenteerima ei tormaks.
Mis teie meelest selle taga on? See kõik paistab kaunis koordineeritud. Ei saa ju olla juhus, et need kõik ühel päeval erinevatest torudest ilmuvad, kasvõi see uuring oli ju pikka aega ette valmistatud? Igas pealkirjas on, et minister Kiik on koalitsiooni suurim vastane. Sellel on poliitiline maik juures, kas EKRE tahab teid kohalt kangutada?
Selle koalitsiooni puhul olin ma algusest peale laua taga, aitasin koalitsioonilepingut sõnastada, leida ühisosa kolme erakonna vahel, mis kahtlemata on erinevate maailmavaadetega, erinevate seisukohtadega. Minule on küll jäänud selge arusaam koalitsioonikõnelustelt ja hilisemast, et kõik erakonnad aktsepteerivad erinevaid arvamusi, erinevaid mõtteid. Kolme erakonna peale on suurusjärgus 30 000 ja enam liiget ja 300 000 valijat. Laiemalt on ühiskonnas inimeste arvamuste paljusus miski, mille vastu võidelda on väga kummaline. Seetõttu tundub mulle loogiline, et iga kolalitsiooni osapool tegeleb eeskätt nende küsimuste lahendamisega, mis on koalitsioonilepingus kokku lepitud ning keskendub valdkondadele, mis on enda vastutusalas.
Nagu enne viitasin, siis minu valdkond ongi suur. Ministrina oleks minust vastutustundetu jätta mingi valdkond kõrvale, seda ignoreerida. Seda ma kindlasti ei tee. Kui vaadata konkreetset rahastuse küsimust, mida siin jõuliselt räägitakse, siis arvutasin, et sotsiaalministeeriumi valitsemisala kogueelarvest moodustab see konkreetne projekt 0,002 protsenti.
Seega tundub mulle kummaline, kui meil on tõsiseid teemasid - pikaajaline hooldus, tervishoituteenuste kättesaadavus, puuetega inimestega tegelemine, lähisuhtevägivalla ja alkoholismivastane võitlus - otsustatakse mitmest rauast anda tuld ühe konkreetse ühingu pihta. Ja küsimus on igas suhtes märgiline: kas me näeme ühiskonnas inimesi võrdsena või hakkame kedagi taga kiusama, aga samal ajal rahalises mõttes äärmiselt marginaalse toetuse osas. Sellest püütakse teha riigi seisukohast peamist küsimust, aga see lihtsalt ei päde.
Mis nad siis poliitiliselt taotlevad? Kas see on lihtsalt oma sama kergitamiseks või on nad märku andnud, et tulevad nõudma toetuse äravõtmist koalitsiooni tasemel?
Nagu seal EKRE esindaja [viitab sedasi rahandusminister Martin Helmele – toim.] sõnavõtus oli märgitud, siis tõsi on see, et nad on seda teemat tõstatanud. Aga seda ei ole lepitud kokku koalitsioonilepingu läbirääkimistes ega valitsuse töö jooksul, et hakkame riigina kohtlema ühte või mitut ühingut teistega võrreldes alaväärsena. Nagu ütlesin, eelmisel aastal sai sotsiaalministeeriumi valitsemisalas ligi 80 erinevat projekti toetust hasartmängumaksust, üle riigi oli neid veel märksa rohkem. Kas nüüd peaks ütlema, et mingid ühingud võivad taotleda toetusi ja teised peavad jääma kõrvale? See kindlasti ei ole sidusale, väärikale, euroopalikule ühiskonnale omane.
Teie seda raha ära ei võta?
Mina ei ütle küll ühelegi ühingule, et teil ei ole õigust raha taotleda. Kõigil on võimalus panna enda projektid ja mõtted lauale. Käesoleval aastal on natuke teistmoodi see hasartmängumaksu toetuste jagamine. On konkreetsed valdkonnad, mida kirjeldasin. Valdkondi on väga palju sotsiaalkaitse ja tervise teemadest kuni võrdsuspoliitikani ning kõigil on võimalik esitada oma mõtteid, kuidas neid valdkondi arendada.
Aga kui EKRE ütleb, et valige kas 90 000 eurot või koalitsioon?
Kellele nad ütlevad?
Keskerakonnale.
Ma arvan, et nad ei ütle seda.
Nii, et see pole neil tõsine teema?
Ütlesite isegi, et olite üks peamine inimene koalitsiooni loomise juures ja aitasite sõnastada koalitsioonilepingut. Tekkinud irooniline olukord, kuna olete ka öelnud, et EKRE muudab valitsuses oma retoorikat ja hakkab keskenduma valitsemisele. Aga nüüd peate ütlema, et on siiski kurvastav, et tullakse sedasi ühe teemaga urgitsema?
See konkreetne aktsioon, selline näidishukkamise katse tõesti kurvastab.
Kui vaatame koalitsiooni tööd tervikuna, muid valdkondi on see maksuküsimused, regionaalareng, maaelu, keskkonna- ja kliimaküsimused, sotsiaal- ja tervishoiuküsimused laiemalt, haridusküsimused, siis neis on väga palju konstruktiivseid otsuseid ja arutelusid. On see pensionitõus, riigieelarve, tervishoiukorraldus, otsus, et Eesti liigub kliimaneutraalsuse suunas. Palju teemasid on arutatud ja lahendatud. Täna arutatakse rahandusministri eestvedamisel PPP projektide võimalikkust. Need on debatid, mis on minu jaoks mõistlikud, millega valitsus peabki tegelema. Need on suured küsimused: kuidas me lähme edasi, kuidas ehitame taristut... Just nende teemadega koalitsioon peabki tegelema.
Aga nagu enne viitasin, siis üksikute ühingute tagakiusamine pole kindlasti see, millega peaks valitsus tegelema.
Kas peaminister ja Keskerakond seisavad sotsiaalministri taga selles küsimuses? Sel nädal nägime teist aktsiooni, kus EKRE nõudis, et vaja on Urmas Reitelmann saada Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee delegatsiooni liikmeks ja Keskerakond pani kohe täiendava liikme väliskomisjoni ja Reitelmann saigi valitud..
Keskerakonnale on väga omane laiapinnalise ühiskonna toetamine. Erinevate vähemuste tagakiusamine, olgu rahvusvähemused, puuetega inimesed, kohati eapõhine või seksuaalse sättumuse või usupõhine tagakiusamine – kõik sellised diskrimineerimisvormid meile ei sobi. Keskerakond ehitab õiglast, sidusat ühiskonda. Sellest lähtub meie programm, valimisplatvorm. Keskerakond on ka Euroopas teatavasti liberaalsete parteide peres. Sotsiaalsed teemad on meie jaoks alati olulised ja päevakorral, aga üksikute ühingute tagakiusamine ei ole asi, millega Keskerakond tänase juhi käe all tegeleks.
Hästi, aga kui vaadata Reitelmanni seisukohti, siis ei ole need sidusa ühiskonna seisukohad..
Kahjuks mitte.
Seal te andsite järgi?
Küsimus on selles, et koalitsioonis sõlmitakse alati kokkuleppeid. Ja kokkuleppeid austatakse. Kokkulepe oli, et EKRE-le kuulub antud positsioon, nende valida oli kandidaat. Eks nad oma valikut oskavad ise kõige paremini kommenteerida.
