Paraku on karm tõde, et paljud inimesed ei saa majanduskasvust osa. „Paljud Euroopa Liidu riigid seisavad silmitsi paradoksiga, kus rekordsuurest tööhõivest hoolimata palgad ei tõuse,” tõdes OECD tööturu ja sotsiaalteemade direktor Stefano Scarpetta. Ta iseloomustab finantskriisijärgset olukorda töötajate jaoks kui „tagasi tööl, kuid rahakott seda ei tunne”. Ehk kulutused söövad palga ära.

Luminor Eesti peaökonomist Tõnu Palm tõdes, et laiemas kontekstis ei peakski Euroopast eraldi rääkima, sest suures pildis on see ala maailmas heaolu vedur. Siia soovib elama tulla rohkem inimesi kui siit lahkuda ning paljudes maailma riikides elatakse vaid mõne dollariga päevas. Tema sõnul uurivad keskpangad, miks ei ole kogu ühiskond suurest kriisist taastudes saanud majanduskasvust piisavalt osa. Need tagasilöögid ilmnevad aga populismi kasvus.

Üha rohkem kõlab maailmas ka hääli, et kapitalism on kriisis. Maailma majandusfoorumi raporti kohaselt on sissetulekute üha suurenev ebavõrdsus ja ühiskonna polariseerumine peamine risk maailma majandusele.

Avalehele
83 Kommentaari
Loe veel: