Eestis on viimase 19 kuu jooksul müüdud 74 ülikallist korterit, näitab maa-ameti statistika. See teeb veidi alla nelja tehingu kuus. Samal ajal on kinnisvaraportaalides sellises hinnaklassis kortereid 111. Seejuures jätsime arvestusest välja pisikesed korterid, kus võib ruutmeetri hind samuti kõrgustesse ulatuda. Need ei liigitu siiski luksuskorterite alla.

Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani sõnul võis kallima kinnisvara turul märgata jahenemist juba enne kriisi. 2019. aasta oli sektoris kuldaasta, mida sai aktiivsuse poolest võrrelda 2006. aastaga. Ent tuhin rauges.

„Koroonakevad pani tõelise põntsu. Nüüd peab jooksvaid broneeringuid üle 400 000-euroste korterite puhul tikutulega taga ajama. Jõukamad inimesed räägivad agressiivsemalt ka hindu alla. Rikkaid pärijaid on meil Eestis vähe, kel oleks rahast rohkem suva. Enamik on aktiivsed ettevõtjad, kes ootavad, mis edasi saab,” tõdes Sooman.

Samas tundub, et kõige eksklusiivsema kinnisvara aeg ootab veel ees, sest mereäärse ala potentsiaal on veel realiseerimata. Kes ostab kallist kinnisvara ja miks arendajate palged optimismist õhetavad?