Urmas Paet: Eesti otsustas ÜRO julgeolekunõukokku kandideerida kümme aastat tagasi, selle nimel on tööd tehtud ja see on Eestile kasulik
Endine välisminister, europarlamendi saadik Urmas Paet juhib tähelepanu, et selle eesmärgi nimel on juba kümme aastat töötatud ning Eesti kandideerimine ei tohiks kellelegi üllatusena tulla.
„Valitsus otsustas esimest korda, et Eesti võtab suuna ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks kandideerimisele juba kümme aastat tagasi. See ei ole mingisugune eilne otsus, see on kümme aastat vana otsus, mille nimel on ka viimased kümme aastat tegutsetud. Ja ma arvan, et viimased kolm aastat päris intensiivselt. On kogutud teiste riikide toetusi, tutvustatud Eesti kandidatuuri, paljud inimesed on teinud palju tööd,“ ütles Paet.
„Mina pean õigeks alustatu viia ka lõpule, saada juba ainuüksi sellest protsessist väga vajalik kogemus Eestile. See on ka suur võimalus olnud Eesti seisukohti tutvustada paljudele sellistele riikidele, kellega muidu selliseid kontakte poleks olnud. ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks olla on väiksematele riikidele, eriti kui nad võtavad aktiivse hoiaku, kindlasti oluline võimalus taas kord ennast näidata, oma seisukohti tutvustada ja siis kaasa rääkida ka väga olulistes maailma asjades, mida ÜRO julgeolekunõukogus arutatakse,“ lisas ta ja tõi lisaks välja Euroopa Liidu eesistumise ja julgeolekunõukogus osalemise vahelise seose välispoliitilises kontekstis.
Toomas Hendrik Ilvese kriitika osas nentis Paet, et president on ka varem sama seisukohta väljendanud, aga see on siiski asi, mida on juba aastaid ette valmistatud ja palju tööd tehtud. Miks riigipea praegu otsustab seda otsust küsimuse alla seada, seda tuleb Paeti sõnul temalt endalt küsida. Skeptikuid on olnud teisigi, aga neid on tema sõnul alati, nagu oli ka Eesti liitumisel Euroopa Liidu, NATO ja OECD-ga.
Mis aga puudutab Eesti esinduste sulgemist kokkuhoiu huvides, siis ei tohiks neid kaht teemat teineteisest sõltumas näha. „Minu meelest on väga vale neid asju üldse omavahel siduda. Selles mõttes, et kõik, kes vähegi teavad, kuidas Eestis riigieelarvet tehakse, teavad – need on kaks täiesti erinevat asja. Üks on püsikulude teema iga ministeeriumi eelarves ja teine on ühekordsed tegevused – antud juhul siis kampaania lõppfaas julgeolekunõukokku kandideerimisel.“
„Kui keegi kujutab ette, et kui nüüd seda ÜRO julgeolekunõukogu kampaaniat ei teeks, et siis automaatselt seda raha võib kasutada millekski muuks välisministeeriumis siis see ei ole nii,“ rõhutas Paet.
Ta ütles, et ei mõista ega toeta saatkondade ulatuslikku sulgemist pingelisel ja keerulisel ajal välispoliitikas ning ei näe sellel ka eelarvelist põhjendust.
