PERH-i vähihaigete teabetoa nõustaja Merike Värik ja Läänemaa vähiühingu juhatuse liige Tiia Treimann-Differt tunnistavad, et tasuta uuringud võiksid alata järjest nooremas eas. Foto: Madis Veltman

Kristiina (nimi muudetud) on 40-aastane, kahe lasteaiaealise lapse ema. 2018. aasta mais pöördus ta ise tasulisele vastuvõtule, et võimalik haigus tuvastataks kiiremini, sest ta tundis rinnas soonetaolist moodustist. Toona mammograafias midagi ei leitud, arst märkis lihtsalt, et rind on tugevama koestruktuuriga, ning soovitas pooleteise aasta pärast naasta. „Oktoobris 2018 pöördusin samasse kohta tagasi, sest tundus, et üks rind läheb suuremaks. Siis läkski arstidel kiireks, kuigi oma viga nad ei tunnistanud,” meenutab ta. „Sattus teine arst ja kui küsisin, kuidas siis kevadel ei märgatud, ütles ta, et tema oleks seda pilti samamoodi kirjeldanud. Mõistan, et ega arst saagi oma kliiniku teist arsti välja anda, aga sain aru, et hakkas kiire, sest kohe helistati Mustamäe haiglasse ja pandi mulle sinna aeg raviplaani koostamiseks.” Järgnes mõni nädal ooteaega, seejärel opereeriti Kristiinal ühte rinda ning selgus diagnoos: kolmandas staadiumis agressiivse vormiga rinnavähk. „Selline diagnoos lööb muidugi jalust, eriti kui oled ise teinud kõik ja arstide süü läbi on pool aastat lihtsalt ära raisatud,” möönab ta. „Sel ajal mul muidugi polnud jõudu, et asja uurida või edasi kaevata. Ja mis see mulle andnud oleks?” Praegu keemiaravi jätkub.

Avalehele
29 Kommentaari