Harku kinnipidamiskeskus Foto: Andres Putting

"Politsei kontrollis pärast kinnipidamiskeskuses aset leidnud konflikti põhjalikult sündmuse lahendamise iga etappi. Seda tehakse iga suurema sündmuse puhul, et vajadusel politsei praktikat parandada ning hoida ära inimeste ohtu sattumine. Politsei jaoks oli tegemist erakorralise sündmusega ning kinnipidamiskeskuses pole ei varem ega hiljem nii paljude isikute osalusel korratusi esinenud. Sündmuse analüüsimisele kaasati selles osalenud ametnikud, turvataktikaeksperdid ning juristid jõu kasutamise õiguslike aluste hindamiseks," selgitas Põder.

Otsust aidanuks teha parem info liikumine ja selgem juhtimine

Vahetult pärast juhtumit teada olnud info leidis hilisemal kontrollimisel kinnitust, ütles Põder. "Sündmused algasid ühe agressiivse kinnipeetava teistest eraldamisest, mis tõi kaasa teiste kinnipeetavate ärritumise ja ametnike korraldustele allumatuse. Kokku oli keskuse teisel korrusel üle 30 inimese, kellest 13 seisid koridoris ja keeldusid lahkumast, kuigi selleks oli korduvalt korraldus antud. Ligi kaks tundi kestnud läbirääkimiste tulemusel kõik kinnipeetavad siiski oma tubadesse ei läinud ning kiirreageerijad sisenesid korrusele. Videosalvestuselt on näha, kuidas politseinike korrusele sisenemise ajal seisab üks mees koridoris ning toast tuleb välja teine kinnipeetav. Vahetult pärast seda tegi politseinik hoiatuslasu põrandasse ja kummikuul tabas rikošetist kinnipeetava jalga," selgitas politseimajor. "Viimaste kinnipeetavate tubadesse liikumine ei tähendanud politseinike jaoks siiski olukorra lõplikku lahendamist. Selleks tuli kõik toad ja ka isikud täiendavalt kontrollida ning seda ka tehti, viies inimesed esmalt söögisaali ja siis ühekaupa tubadesse tagasi."

Kõige enam analüüsiti toimunu kontrollimise käigus kummikuulidega laetud tulirelva kasutust, sõnas Põder. "Eksperdid jäid sündmuse olusid ja politseinike valitud taktikat tagantjärgi hinnates seisukohale, et tulirelva kasutamine, olgugi, et kummikuulidega, ei olnud kooskõlas korrakaitseseadusega. Kuigi kummikuulide kasutamine on vähemohtlik ja laskmisel arvestati ohutusreeglitega, ei ole kummikuuli kasutamisel täna kehtivas seaduses erisusi."

Enamikku erakorralistest sündmustest saab tagantjärgi hinnates lahendada paremini või teistsugust taktikat kasutades.

"Politseinik võib relva kasutada ohu tõrjumiseks äärmusliku meetodina. Samas teeb iga politseinik otsuse relva kasutada ise ja ohu taju on subjektiivne. Tagantjärgi asjaolusid hinnates ja vaagides võib oletada, et korraldusele vaatamata oma toast väljunud mees ei pruukinud olla agressiivne. Samas pidi politseinik selles olukorras sekundi murdosa jooksul otsustama, kas ligi kaks tundi väldanud juhtum võib sellel hetkel sekkumata jätmisel eskaleeruda ning ta valis olukorra lahendamiseks jõulisema viisi. Samuti on tagantjärgi sündmuste kulgu hinnates selge, et seda otsust aidanuks teha parem info liikumine ja selgem juhtimine."

Turvalisust tagamisega seotud keerulisi olukordi lahendavad inimesed, mitte masinad, lisas Põder. "Puudub igasugune alus arvata, et keegi andis juhtunu käigus või hiljem selle kohta tahtlikult valeinformatsiooni. Enamikku erakorralistest sündmustest saab tagantjärgi hinnates lahendada paremini või teistsugust taktikat kasutades. Otsustamise hetkel jagub aga aega ja infot täpselt nii palju, kui seda on, ent otsustada tuleb kiiresti, sest viivituse tõttu kaotatud ajast võib sõltuda politseiniku enda või kellegi teise elu."