5G Foto: ISSEI KATO, Reuters/Scanpix

Oleme näinud, et koroonaviiruse pandeemia on viljakas pinnas valeinfo tekkele. Valeinfot levib nii lohakuse, kuid paraku ka pahatahtlikkuse, võhiklikkuse ning rahaahnuse tõttu. Sellises olukorras tuleb säilitada kaine mõistus ning allikakriitika. Parem kahelda, kui kahetseda. See kõik on siin vaid pisike läbilõige kogu möödunud nädalal (ja pisut varemgi) levinud väärast ja eksitavast teabest, mille tagajärjed võivad olla suisa ohtlikud.

1. Endine profijalgpallur külvab 5G paanikat. Ei – koroonaepideemia ei ole seotud 5G-mastidega.


Kui nädal tagasi kirjutasime Jaya Shivani Krachti arvukatest infooperatsioonidest, ning tema kinnine Facebooki lehekülg pandi seejärel kinni, siis loodus tühja kohta ei salli. Shivani Kracht pani tööle lihtsalt järgmise lehekülje (mida me siinkohal ei nimeta), mis on kogunud juba tuhatkond jälgijat.

Shivani Krachti levitatud valeväide 5G mastide massilisest püstitamisest koroonakarantiini ajal on ilmselt üks levinumaid vandenõusid Eesti ja ka maailma sotsiaalmeedias. Sajad kui mitte tuhanded inimesed sõimlevad süsteemselt mobiilioperaatorite sotsiaalmeediapostituste kommentaariumites.

Endine jalgpallur Andero Pebre kütab alusetut 5G paanikat.

Rõhutame esiteks: Eestis ei rajata 5G võrke.


“Mis puudutab 5G-d, siis mobiilsideoperaatorid saavad hakata 5G võrkusid rajama alles siis, kui vastavad sagedused on riigi poolt välja jagatud. "Täna seda tehtud ei ole ja seega ei saa praegu ükski sideoperaator Eestis kommertskasutuses olevaid 5G tugijaamasid rajada," ütles Tele2 esindaja Geeniusele pärast seda, kui nende sotsiaalmeedialehekülg oli langenud vandenõuteoreetikute vihatulva ohvriks. "Mõistame inimeste hirmu, kuid teadlik valeinfo levitamine ja hirmu õhutamine on lubamatu."

Rõhutame teiseks: isegi kui 5G võrke rajataks, oleks need tervisele ohutud.


Sellel on (taaskord Geeniuses) pikemalt peatunud Tallinna Tehnikaülikooli Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi direktor Laur Lemendik.

Just kiirguse tugevus on üks asi, mida 5G-vastased sageli argumendiks toovad. "Kui on optimaalselt planeeritud raadiovõrk, on kiirguse tase pigem madalam ja sellest tulenevalt tugijaamade suur arv ei ole otseselt põhjuseks väita, et me saame suurema kiirgusdoosi," rääkis Lemendik Geeniuses. Lemendiku sõnul on 5G sagedused Eestis juba vähemalt 50 aastat kasutuses olnud ning puudub info, et need oleks elanikkonnale kuidagi tervistkahjustavalt mõjunud.

Rõhutame kolmandaks: Tasub alati mõelda, kes lõikab sellistest paranoiateooriatest kasu.

"Mis on lahendus? Kas hakata 5G vastu võitlema ja maste alla tirima või avastada enda tõeline anne ja muuta oma bioväli immuunseks?" küsib Pebre jälgijatelt.

Tema Facebooki leheküljele postitavad kasutajad pidevalt pilte "püstitatud" mastidest. Mis siis, et tegu on kas suvaliste telefonilevi mastide, 4G mastide või katlamaja korstendega. Samuti saavad üles pildistatud kõik IT-teenuseid pakkuvad autod, mida jälgijate arvates on tavapärasest rohkem näha.

Käivitub ka platseeboefekt ning kasutajad kurdavadki peavalu üle, uskudes, et mastidest "kiirguv" 5G teeb neile haiget. Pebrel on mõistagi varrukast võtta ka rohi.

"Webinari lõpus tuli ka praktiline bio-spirituaalne kaitsekilbi aktivisatsioon, et hoida oma sagedust kõrgel ja bioväli kaitstuna," selgitab eksjalgpallur. Tema korraldatud e-seminaril osaleb 100 inimest, igaüks neist maksab Pebrele 20 eurot, et enda "bio-spirituaalne kaitsekilp aktiveerida."

Samal lehel jagatakse ka järgmist üritust: "Multidimensionaalne spirituaalsus ja C-viiruse kosmiline mõõde". Et teada saada C-viiruse kosmilist mõõdet, tuleb välja käia 36 eurot.

2. Labased valeuudised tekivad lohakusest või hoolimatusest


Hoidsime silma peal ka alternatiivmeedia portaalidel ning kahjuks leidsime nii mõnegi artikli, mis kas teadmatusest või teadlikult inimesi eksitavad.

Valeuudis #1: Itaallased ei vahetanud Euroopa Liidu lippe Hiina omade vastu

Sotsiaalmeedias levinud valeuudis jõudis ka Eestisse.



Väljaanne Lõunaeestlane avaldas nädala alguses uudise, milles väitis, et Itaalias asendati Euroopa Liidu lipp Hiina omaga. Väljaanne väitis, et põhjuseks oli asjaolu, et Saksamaa ja Tšehhi konfiskeerisid meditsiinivahendid, mis olid mõeldud annetusena Itaaliale Hiinalt.

Tegemist on täielikult vale uudisega.

“Uurisime Euroopa Komisjoni esinduselt Itaaliast, kas see ka kusagil mujal Itaalias avaldatud, sama tegi Eesti saatkond Itaalias – keegi ei ole näinud mingit tõestust, et selline asi tegelikult oleks juhtunud,” ütleb komisjoni Eesti esinduse kommunikatsioonijuht Hanna Hinrikus.

Sotsiaalmeedia monitooringu tööriist Crowdtangle näitab, et uudis on saanud Facebookis ligi 80 jagamist ja üle 300 reaktsiooni. Valeuudist levitav väljaanne viitab info allikana Twitteri kontole Black Hammer. See konto nimetab ennast revolutsionääride organisatsiooniks, mis on pühendunud kapitalismi ja kolonialismi vastasele võitlusele. Järeldus: tegemist ei ole usaldusväärse kontoga, mille infot automaatselt tõe pähe võtta.

Meie kolleegid Ungari uuriva ajakirjanduse keskusest Atlatszo.hu tuvastasid, et sama info levib ka Ungari, Serbia rahvuslikel ning paremäärmuslikel veebilehtedel. Átlátszó tuvastas ka, et artikli juures olnud fotod on tehtud Itaalias Montecchio Maggiore linnas asuva ettevõtte Svecom-P.E kontorihoones ees. Ettevõte teatas ungarlastele, et fotol on tegemist rutiinse lippude vahetusega, mida ettevõte teeb igal nädalal.

“Vaatasin, et seda uudist oli päris palju jagatud. Mul ei olnud põhjust kahelda, et see ei vasta tõele,” põhjendas valeuudise avaldamist Lõunaeestlase väljaandja Inno Tähismaa. "Minu eesmärk on levitada kõikvõimalikku infot,” lausus Tähismaa ning nimetas väljaande artiklitele faktikontrolli tegemist ebaeetiliseks sitasonkimiseks.

Päev hiljem Tähismaa rahunes ja vabandas. "Itaalia lipu loole lisasin täienduse, et tegemist võib olla valeuudisega," teatas ta.

Valeuudis #2 : epideemia ei saa läbi kahe nädala pärast


Valeuudis epideemia kiirest lõpust tekkis tõlkeveast.

Ärevatel aegadel on tasakaalustatud ja kontrollitud info oluline. Kahjulikud võivad olla olukorda võimendavad kui ka olukorda pehmendavad valeuudised.

Mõlemad Tähismaa portaalid eestinen.fi ja Lõunaeestlane kirjutasid näiteks: "Kas koroona-epideemia on tõesti läbi 2-3 nädalaga? Briti teadlane arvab nii".

Selles artiklis viidatakse igati relevantsele teadusuudiste portaalile New Scientist ning refereeritakse Briti epidemioloog Neil Fergusoni, kes on igati usaldusväärne spetsialist. Pealtnäha okei.

"Ferguson /---/ on nüüd prognoose kõvasti kärpinud, märkides, et epideemia kestab 2-3 nädalat," kirjutavad Eesti portaalid. Ferguson midagi sellist algses artiklis tegelikult ei öelnud.

Ferguson kirjeldab New Scientistile, et tema hinnangul saabub epideemia haripunkt Suurbritannias kahe-kolme nädala pärast. Ta pole kordagi väitnud, et epideemia selleks ajaks läbi on.

3. "Organismi tugevdamine" ehk eksitavad reklaamid ja sisuturundus.


On loogiline, et koroonapandeemia ajal reklaamitakse ka teemakohaseid tooteid: näiteks ravimid ja desinfitseerimisvahendid. Selles pole midagi halba. Kuid hetkel on sisuturunduses ja reklaamides esikohal ka igasugused "organismi tugevdavad" tooted, vitamiinid, programmid ja toidulisandid.

Nende puutumus koroonaviirusesse on aga kaheldav. Konsulteerisime selle kinnituseks kahe Tartu Ülikooli viroloogiga.

Hea toitumine on tore ja vajalik, kuid koroonaviiruse vastu ilmselt kasutu.

Pole tõendeid, et toitumine aitaks koroonaviiruse vastu. Selle väitmine on eksitav.

"Oled sa mõelnud, miks nakatud sina kergesti viirusesse x, kuid sinu kolleegi see ei murra?" küsib toitumisnõustaja Erik Orgu sisuturundusartiklis ja ka blogipostituses, mis seostab head toitumist koroonaviiruse vastu võitlemisega.

"Teaduslikku alust millegi sellise väitmiseks ei ole," ütleb Tartu Ülikooli viroloogiaprofessor ja akadeemik Andres Merits.

Organismi tugevdamises ei ole mõistagi midagi halba ning sellega võiks tegeleda tõepoolest igaüks, kuid tuleb rõhutada, et puudub tõenduspõhine info, et see aitaks kuidagi koroonaviiruse vastu.

"Tervetel ning mitmekülgselt toituvatel inimestel pole mitte ühegi dieediga siiani suudetud saavutada kaitset viirusinfektsioonide vastu. Samas tõsi on see, et nõrgenenud immuunsusega inimesed võivad olla vastuvõtlikumad ühele või teisele viirusele," selgitab Tartu Ülikooli viroloogia vanemteadur Radko Avi. "Kuid veelkord, seni teadaolevatel andmetel pole võimalik mingi dieediga saavutada nii-nimetatud tugevdatud immuunsüsteemi taset, mis pakuks mingit praktilist kaitset SARS-CoV-2 nakkuse vastu."

Merits on samal nõul ning leiab, et toitumise seostamine koroonaviiruse vastuvõtlikkusega on pehmelt öeldes meelevaldne ja pisut inetu. "Ennetus- või ravimeetodina see kindlasti ei kõlba."

Probiootikume reklaamitakse eksitavate väidetega.


Probiootikumid ei ole relv koroonaviirusega võitlemiseks.
"On ilmunud esimesed teaduslikud uuringud, mis avaldavad, milliseid meetmeid ja ravivõtteid kasutati Hiinas, et koroonaviirus COVID-19 kontrolli alla saada," kirjutab probiootikume reklaamiv ettevõte enda sotsiaalmeedialehel. Koroonaepideemia algusperioodil tõi see väide sisse omajagu tellimusi.

"Probiootikumide valimatu tarbimine ei aita praegustel andmetel ühegi viirusinfektsiooni vastu. Minu teada pole hetkel avaldatud ka ühtegi korrektset uuringut, mis näitaks kindlate probiootikumide mõju SARS-CoV-2 infektsioonile," selgitab Avi.

"Viirused muteeruvad," on selgitanud British Columbia ülikooli dietoloog Natasha Haskey Washington Postile. "Öelda, et mingi konkreetne probiootikum aitab koroonaviiruse või gripi vastu, on võimatu."

Veregrupi seos koroonaviirusega on olematu


Veregruppide vastuvõtlikkuse vahe viirustele on sisuliselt olematu.

Veidi enam kui nädal tagasi tiražeeriti Hiina "uuringut", mille järgi on A-veregrupiga inimesed koroonaviiruse suhtes vastuvõtlikumad. Seda levitasid arvukad alternatiivväljaanded Objektiivist Lõunaeestlaseni. Tartu Ülikooli viroloogid soovitavad sellesse väitesse tugeva umbusuga suhtuda.

"Erinevad geneetilised polümorfismid, sealhulgas veregrupid, võivad küll olla seotud nakkushaiguste kuluga. Tavaliselt on sellised mõjud aga nii väikesed, et praktiline tähtsus neil puudub. Kindlasti ei tohiks keegi arvata, et üks või teine veregrupp kaitseb SARS-CoV-2 nakkuse eest," selgitab Avi.

Merits täiendab, et kui selline avastus päriselt oleks tehtud, leviks see kulutulena teadusringkondades, sest see oleks väga oluline teadmine.

"Kui see oleks kindlalt tõsi, saaksime sellest lugeda arvukatest teadusajakirjadest. Aga teadlaste seas selline teadmine ei levi," selgitab ta.

C-vitamiin ei ole imerelv


C-vitamiini tõhusa ravimeetodina kasutamine ei ole tõendatud.

Lõunaeestlane on kirjutanud korduvalt, et C-vitamiini peetakse üle maailma adekvaatseks koroonaviiruse raviks.

"USA New Yorgi osariigi haiglates hakati koroonaviiruse patsiente ravima suure koguse C-vitamiiniga pärast vastavat positiivset kogemust Hiinas," kirjutas leht.

"Ma ei näe selles erilist loogikat. Minu meelest ei tohiks seda küll reklaamida kui koroonaviiruse vastast lähenemist," arvab Merits.

"Minu teadmiste kohaselt pole hetkel näidatud C-vitamiinil spetsiifilist mõju SARS-CoV-2 nakkuse vastu. Seni, kuni ma pole näinud konkreetseid uuringuid C-vitamiini mõju kohta, ei arva ma, et C-vitamiin võiks kedagi SARS-CoV-2 infektsioonist päästa," täiendab Avi.

Soolapuhuja ei tee vahet viirusel ja bakterilgi


Ei, nõia ruuniketid ei aita koroonaviiruse vastu.

Kui tervislik toitumine, vitamiinid ja toidulisandid ei jookse vähemalt mööda külge maha, kuigi tekitavad võltsi kindlust, siis leiab sotsiaalmeediast ka ohtlikemaid “ravimeetodeid”.

Palju elevust on sotsiaalmeedias tekitanud nõid Eha, kes on kogunud tähelepanu sellega, et jagab võhikuna raha eest telefonis koroonadiagnoose.

Näiteks selgitas nõid tema teenust testinud Delfi Kasulik ajakirjanikule telefonitsi, et temal on "koroonabakteri" (koroona on viirus, mitte bakter!) keskmine tase. See ütleb, et tema nõuandeid ei tasuks erilise tõsidusega võtta.

Nõid Eha majandustegevus on tegelikult laiem. Näiteks pakub ta ka imekalleid talismane, mis tema sõnutsi kindlasti koroonaviiruse vastu kaitsevad.

“Kõik nõid Eha ruuniketid kaitsevad koroonaviiruse vastu,” teatab ta.

Kuigi see väide on ilmselge absurd, palusime siiski viroloogidel seda kommenteerida.

"Nõid Eha ruunikettidel ei ole teaduslikult tõestatud mõju ei SARS-CoV-2, teiste koroonaviiruste ega üldse mingite nakkushaiguste vastu. Teadlasena pean hoiatama, et meetodid, millel puudub teaduslikult kirjeldatud mõju nakkushaiguste vastu, võivad tekitada eksliku turvatunde. See omakorda võib aga hoopis soodustada nakkuse levikut," tõdeb Avi.

"Kui te neid ruunikette endale hästi palju ostate, need kõik nii kokku panete, et kuskile ei jää vahele rohkem kui mõni nanomeeter, ning panete näo ette, siis võib kuidagiviisi aidata," muigab Merits.

Keelatud ravimid, mis polegi ravimid


Kolloidhõbeda reklaamimine ravimina on keelatud ja ohtlik.

Mõistagi on alternatiivravi lehekülgedel endiselt populaarsed ka igasugused sõna otseses mõttes mürgised lahused. Teadatuntud MMSi kõrval propageeritakse ka kolloidhõbedat, mida ei tohi Eestis ravimi nime all müüa.

Seda võib teatud kontsentratsioonis üksnes välispidiselt kasutada. Muidugi sotsiaalmeedia sellest ei hooli ning kolloidhõbedat juuakse sisse lootuses, et see annab eelise koroonaga võitluses. Ei anna.

“Tõele mittevastavad väited, justkui kolloidhõbedat sisaldav toode raviks või leevendaks haigusi, on tarbijakaitseseaduse alusel eksitav kauplemisvõte, mis on keelatud,” teatas terviseamet juba viis aastat tagasi.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!