Ajateenijatele oli see nädal raske. Algul ähvardab maaeluminister põllutööga, järgmiseks tüssatakse neid uudisega, et nad peavad kuu kauem aega teenima. Foto: Randolf Reiljan

Delfi ja Eesti Päevaleheni jõudis pilt kaitseväelaste kirjavahetusest, milles teavitati ülemaid, et seoses koroonaviiruse levikuga pikendatakse ajateenijate teenistust kuu võrra.

Paludes kaitseministeeriumil väidet kontrollida, saame vastuseks: "sellist otsust ei ole Vabariigi Valitsuse poolt tehtud ja kirja näol on tegemist võltsinguga."

Võltsing on seejuures usutav ja veenev. Teates viidatud seadusaktid on kohased. Sõnastus on loogiline ja tavapärasele kaitseväe bürokraatiale omane.

Kirja uurides võtab toimetusega lisainfo saamiseks ühendust ka CERT Eesti (Computer Emergency Response Team), mis uurib küberkaitsega seotud juhtumeid.

Kas tõesti on keegi testimas meie küberkaitset, saates kaitseväele valeinfot?

Paludes selgitusi kaitseväelt, selgub aga üllatav tõde.

Korraldus kaitseväelastele osutus rumalaks aprillinaljaks.

"Tegemist oli kahe kaitseväelase ebaõnnestunud aprillinaljaga," tunnistab kaitseväe pressiesindaja, kapten Aivo Vahemets.

Kuid internet on avalik koht ja "nali" hakkas Facebooki kaudu laiemalt levima ja tekitas ajateenijate hulgas palju küsimusi ja murekohti. "Kirja autorid on meile ja teada ja nendega on räägitud selle teo sobimatusest riigis valitseva kriisiolukorra tõttu," selgitab kapen.

Vahemets tõdeb, et valeuudiste levitamine praeguses olukorras (ja üleüldse) on lubamatu ning ta kutsub üles ettevaatlikkusele. "Igasugusesse infosse tuleks suhtuda ettevaatusega ja allikakriitiliselt, ehk kontrollida, kes seda infot levitab ja millist kanalit pidi."

Et CERT reageerib kahtlastesse kirjadesse tähelepanelikult, on tingitud tõsiasjast, et kriisiaeg on küberkurjategijate ja -tüssajate leib.

RIA peadirektori asetäitja küberturvalisuse alal Lauri Aasmann sõnab, et kurjategijad kasutavad järjest rohkem ära globaalset eriolukorda:

"Meie hinnangul võib lähiajal oodata veel hulka intsidente, mille algpunktiks on mõni COVID-19-söödaga e-kiri või rakendus, sest ka varem on mujal maailmas nähtud trendid väikese hilinemisega Eestisse jõudnud," räägib ta.

On tõenäoliselt oodata kampaaniaid, kus kurjategijad püüavad erinevaid kaugtöö rakendusi matkides levitada pahavara või varastada andmeid.

Seega ei ole ise tüssamiskirjade kirjutamine just kõige mõistlikum idee, isegi 1. aprillil.

Koroona kiirtestid: osa võltsitud, teisi ei tohi müüa

E-pood müüb pealtnäha igati usaldusväärset kiirtestrit, kuid terviseameti sõnutsi selliseid Euroopa Liidus müüa ei tohiks.


Et iga inimene koroonaviiruse vastu end testida ei saa, tekitab mõistagi omajagu pahameelt. Nii võib mõni inimene mõelda, et testiks siis end juba ise.

Eesti Päevalehele saatis lugeja lingi Eesti e-poes müüdavale koroonaviiruse kiirtestile küsimusega, kas tegu on ausa tootega. Mure on õigustatud, sest kiirtestide turg on petiseid täis.

Terviseamet teatas juba 17. märtsil, et nendeni on jõudnud mitu COVID-19 kiirtesti, millel sertifikaatide märgised on võltsitud. Vähemalt ühel juhul on võltsitud koduseks kasutamiseks mõeldud testi.

Meieni jõudnud lingil avanes aga pealtnäha usaldusväärne kiirtest kõikide sertifikaatidega.

Müüja hoiatab eeskujulikult potentsiaalseid ostjaid, kuidas kiirtestid ei ole sajaprotsendiline viis teada saamaks, kas oled viirusesse nakatunud.

"Mõne oleme müünud," vastab vastava e-poe juhatuse esimees Raul Rohtla küsimusele, kas test on kaubaks ka läinud. "Ostuhuvi antud testri vastu Eestis on tagasihoidlik, küll aga on mitmed lähiriigid ilmutanud soovi osta ära kogu meie laojääk."

See on huvitav, sest terviseameti hinnangul ei tohiks seda konkreetset toodet Euroopa Liidus müüa.

Sellised testrid on meditsiiniseadmed. Konkreetse toote tootja asub USAs-s ning volitatud esindaja asub Saksamaal, järelikult peab tootja esindaja toote Euroopa Liidu turule toomiseks teavitama Saksamaa pädevat asutust.

"Tänase seisuga on tootja Saksamaad teavitanud, kuid ei ole veel Euroopa Liidu turul toote müümiseks luba saanud. Seega ei tohiks sellist toodet praegu Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis, müüa," selgitab terviseameti meditsiiniseadmete osakonna juhataja Tagne Ratassepp.

"See on nende seisukoht, aga faktiliselt seda müüakse Euroopa Liidus," vastab Rohtla. "Austria, Rumeenia, Hispaania, Itaalia, Portugal ja nii edasi," loetleb ta.

Rohtla leiab, et bürokraatia pole elule järele jõudnud. E-pood on teinud avalduse, et registreerida tester meditsiiniseadmena, kuid just kinnitust Saksamaalt see ootabki. Seni müüb pood seda justkui mitte-meditsiiniseadmena (mida see ka ei tähendaks).

Kui tavaliselt oleme valeinfo nädalaülevaates andnud selge seisukoha: kas info on väär või eksitav, siis siinkohal saame vaid kutsuda üles ettevaatlikkusele, sest testrite valdkonnas on halli alla omajagu.

Küll aga ütleb konkreetse testi müüja ise, et tegu on professionaalseks kasutuseks mõeldud tootega. Terviseamet on ka hoiatanud, et kodus enese testimiseks sobivaid teste praeguse seisuga turul ei ole ning ilmselt tuleks ka sellest lähtuda.

Iseküsimus on, kas kiirteste tasuks kasutusele võtta riiklikult, et koroonaviiruse vastu heidelda. Näiteks Tõstamaa perearst Madis Veskimägi teatas sel nädalal, kuidas kasutab patsientide peal kiirteste, et esimene indikatsioon viiruse kohta saada.

"Sellised kiirtestid annavad palju valenegatiivseid vastuseid, mistõttu ei soovita WHO ja ECDC praeguse seisuga neid kasutada. Praegu on rahvusvahelisel turul ka palju võltsteste ning puudub ülevaade nende testide kvaliteedi üle," rõhutab Ratassepp.

Kuid ka terviseamet ei välista, et lähitulevikus võib kiirtest olla Euroopa Liidus koroonaviiruse vastases võitluses omal kohal.

"Testimisvõimekus ei jõua kasvavale nõudlusele järele. Välja on töötatud mitmeid kiirteste, millega tulemuse saamiseks kulub vaid 10–30 minutit. Nendega saadud tulemuste usaldusväärsuse tagamiseks tuleb kiirtestid aga kliiniliselt valideerida," selgitab meditsiiniseadmete spetsialist. Praegu sellise valideerimisega ka tegeletakse.

"Tulemuste avaldamine teaduspublikatsioonidena peaks üsna pea tooma selgust, kuidas diagnostilised kiirtestid kliiniliselt toimivad, millised on nende piirangud, ning millised testid on meditsiinis või rahvatervises kasutamiseks piisavalt ohutud ja usaldusväärsed. Kohe pärast tulemuste selgumist antakse neist ka Euroopa Komisjoni liikmesriikidele teada," räägib Ratassepp.

Elu sotsiaalmeedias: samad vandenõuteooriad

Mediteerimisega koroonaviiruse vastu ravi siiski ei saa.


Valeuudiste rindel möödus nädal sotsiaalmeedias niivõrd-kuivõrd rahulikult. Endiselt jagatakse lõviosas ebausaldusväärseid välisallikaid, mis on populaarsed igal pool maailmas, kuid otseselt lendu (oleme võtnud tähelepanuväärse postituse lävendiks umbes 300 jagamist, meeldimist ja/või kommentaari, et mitte liigselt kahjulike ja suvalisi kilde tiražeerida) pole tõusnud miskit.

Nädala üks populaarsemaid väärinfoallikaid sotsiaalmeedia konspiratiivseimas nišis on Facebooki üritus, mis kutsub üles ühiselt mediteerima. Mediteerimises iseenesest pole midagi halba. Kui aga selle eesmärgiks märgitakse "5G hävitava kiirguse lõpetamine" ning "koroonaviiruse täielik eemaldamine", siis võib selline teguviis luua võltsi kindlustunnet, samas alusetut ärevust.

Ürituse korraldaja, kelle kodulehel pakutavate teenuste hulka kuulub näiteks "kätega tervendamine", märgib ürituse all täpsemalt järgmist:

"4./5. aprillil 2020 avaneb tohutu astroloogiline portaal, millest läbi liikumiseks on inimkonnal vaja ühineda üheks meeleks. Selliselt toimides saame /---/ muuta olematuks koroonaviiruse ja sellega kaasneva hirmu ning lõpetada ära 5G-ga kaasneva elu hävitava kiirguse."

Selle üritusega on liitunud praeguseks umbes 950 huvilist. See vandenõuteoreetiline ühismeditatsioon baseerub taaskord mitmele valeväitele, mille hulgas on 5G kiirguse väidetav ohtlikkus ning ka sellesama vandenõu ühildamine koroonaviiruse levikuga.

25 eksperti Hiinast, Saksamaalt, Jaapanist, Lõuna-Koreast, Nigeeriast, Venemaalt, Singapurist ja USAst andnud maailma terviseorganisatsiooniga koostöös veenva ülevaate sellest, et koroonaviirus 2019-nCoV on zoonootilist päritolu ehk pärineb loomadelt.

Vandenõuteoreetikud kasutavad ära halle alasid sest koroonaviiruse SARS-CoV-2 kohta on paratamatult palju ebamäärast. Näiteks on seni enim aksepteeritud teooria, et viirus võib pärineda nahkhiirtest, kes omakorda nakatasid pangoliine, mida müüdi ebaseaduslikult Wuhani turgudel. Kuid vaieldakse ka selle väitega, sest teaduslik kompromiss selgubki tihti pika aja peale ning tõendamiskohustus on tuhandeid kordi suurem kui keskmisel vandenõuteoreetikul.

Sellises niigi ebamäärases olukorras ongi soovitus usaldada eksperte ning säilitada allikakriitika, mis on tähtsaim, kui kunagi varem.

Kui aga isegi teadlasi ei suuda uskuda, ei tähenda see automaatselt, et tasuks rohkem usaldada kätega tervendajaid, kelle allikad kukuvad kokku pisemagi faktikontrolli ning kriitilise meele abil.

Neid teemasid puudutasime ka eelmisel nädalal ning ilmselt tuleb edaspidi end kordama jäädagi, sest 5G vandenõude elujõud ei paista raugevat. Selle kinnituseks näiteks arvukad viiruse levimise tuules lendu tõusnud rahvaalgatus.ee pöördumised, millel kohati kuni 4000 allkirja.

Vastavaid pöördumisi ehivad tihti samuti igasugused "teadlaste pöördumised" ning igati usaldusväärsed teadustööd, mille tulemusi on aga tõlgendatud läbi valede või lihtsalt võhiklikult liialdades ja moonutades.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!