Eesti ostab lõviosa elektrit välismaalt, sest Narva jaamad suure osa aega seisavad.

Energiapööre toimus Eestis vaikselt. Suure kärata on Narva elektrijaamad turult tõrjutud ning asendatud imporditud elektri ja taastuvenergiaga. Selline areng ei olnud valitsuse teadlik plaan, vastupidi. Olnuks valitsuse teha, huugaksid Narva katlad ilmselt praegugi täie hooga, sest riik ei ole aastate jooksul peljanud põlevkivist elektrit tootvale Eesti Energiale päästeplaane sepitseda. 

Selle aasta esimeses kvartalis importis Eesti suurema osa siin tarbitavat elektrit. See on oluline muutus võrreldes aastatetagusega, kui Eesti oli põlevkivielektri toel aastakümneid elektrit rohkem tootnud kui sisse ostnud (netoeksportija). Impordiga samal ajal kukkus kolinal Eesti Energia elektritootmine, mis vähenes esimeses kvartalis mullusega võrreldes üle poole võrra. Pool Eesti Energia toodetust oli taastuvenergia, millesse panustasid peamiselt tuulikud.

Selle eest, et Eesti tuled põleksid, vastutab riigile kuuluv võrguettevõte Elering. Ka Eleringi pressiesindaja Kätlin Klemmer arvas, et Eesti tarbimise katmiseks ei ole vaja siia uusi elektrijaamu ehitada. „Pealegi on riikidevaheliste ühenduste töökindlus märksa parem kui Eesti põlevkivijaamade või muude jaamade töökindlus. Piltlikult öeldes on jaam Lätis või Soomes sama hea kui jaam Eestis,” teatas ta.


Avalehele
336 Kommentaari
Loe veel: