Vesinikuautot saab juba osta, aga tankimas tuleb käia Soomes
Eelmisel kuul sõitis Eestis ringi esimene tavatarbijatele mõeldud vesinikuauto. Kas vesiniku kütuseelemendiga sõidukid ongi meie lähitulevik? Autode massidesse jõudmine sõltub tanklavõrgustiku tekkimisest ning probleemiks on ka tehnoloogia kõrge hind.
Hyundai linnamaasturi külgedel ilutsev sinine reklaamkiri Fuel Cell on ainus, mis viitab, et see auto pole päris tavapärane sõiduvahend meie liikluspildis. Väliselt ei erine see isend millegi poolest Eesti teedel hulgaliselt vuravatest Hyundai ix35 bensiini- ja diiselmootoriga suguvendadest ja ka sõites on tunne täpselt sama. Tõsi, maksimumkiirus on sisepõlemismootoriga versioonidest veidi tagasihoidlikum, 160 kilomeetrit tunnis, ja kiirendus umbes sekund-paar aeglasem. Olematu mootorimüra annab siiski aimu, et selle auto rattaid veab edasi elektrimootor. Kuid see ei ole järjekordne vooluvõrgust laetav elektriauto nagu Mitsubishi iMiEV, Nissan Leaf või Tesla Model S, vaid uus saastevaba alternatiiv sisepõlemismootorile – vesinikuga sõitev kütuse-elemendiga auto.
