Tallinna Sadamas on termokaamera on oma teise tööpäeva pärastlõunaks üle mõõtnud tuhandete reisijate kehatemperatuuri. Seda ikka selleks, et reisijatel tuvastada koroonaviirusesse nakatunute ühte esimestest sümptomitest ehk palavikku. Seni on olukord olnud ühiskondliku turvatunde ja rahvatervise seisukohast suurepärane ja kaamerate ette pole jäänud ühtegi haigestunut.

Kuid kuna kaamera eest pole selle ajaga möödunud isegi mitte ühtegi tavalise palavikuga inimest ning osade reisijate puhul näitab kaamera kehatemperatuuriks kõigest 27 kraadi, tekib küsimus: kas aparaat üldse töötab korralikult?

„Töötab, me oleme seda katsetanud ja kinnitanud, et töötab. Testisime seda erinevate vahenditega, aga inimese peale pole see veel kordagi häiresse läinud. Ühtegi palavikuga inimest me veel tuvastanud ei ole,” kinnitab Janek Sirvi, Tallinna sadama sadamaturvalisuse grupi peaspetsialist.

Kaamera sadamas tekitab reisijates mõõdukat uudishimu. Esimesed laevalt saabujad silkavad sellest jooksujalu niiviisi mööda, et vaevalt nad seda tähelegi panid, ent nende temperatuur registreeriti ära sellest hoolimata. Rahulikumalt sammujad ei pööra sellele erilist tähelepanu, kuid mõni ärksam reisiline hüüab ikka „ooo, koroonakaamera!” ning mõni soovib, et Punase Risti töötajad neist läbi termokaamera pilti teeksid.

Punase Risti töötajad muidugi ei oota reisijaid seal hobifotograafidena, vaid nende ülesanne on termokaamerat jälgides leida üles need inimesed, kelle kehatemperatuur on üle 38 kraadi. Vaevalt see neil märkamata jääkski, sest kaamerasüsteem peaks sellest ka automaatselt alarmiga märku andma.

Tallinna sadama sadamaturvalisuse grupi peaspetsialist Janek Sirvi.
Foto: Rauno Volmar

Küll aga ei tähenda alarm, et potentsiaalne haige kohe sadamas rajalt maha võetakse, Punase Risti valgesse kabinetti viiakse ja kohe algab diagnoosimine ning ravi.

Üllataval kombel toimuks kõik märksa tagasihoidlikumal moel – palavikus reisijalt küsitakse, kas ta on üldse nõus, et teda koroonaviiruse teemal nõustatakse. Vabalt võib juhtuda ka nii, et haige reisija ütleb, et teda konsulteerimine üldse ei huvita, tormab Tallinna peale ning keegi teda selles takistada ei saagi.

„Meil on kontaktivaba termomeeter, millega kontrollime veel korra tema temperatuuri. Nõustame teda ja soovitame tal 14 päevaks koju jääda ning võtta telefoni teel perearstiga ühendust. Aga kui on gripile omased tunnused ja väga halb enesetunne ja inimene tugevalt köhib, siis kutsume talle kiirabi. Me käitume vastavalt terviseameti antud käitumisjuhendile,” rääkis Eesti Punase Risti spetsialist Haide Laanemets.

Sadamasse püstitatud valge kuubik – Punase Risti töötajate vastuvõtukabinet – on õige askeetlik. Peale täiendava termomeetri on laual mõned infovoldikud ja kaitsevahendid, et ennast haiguse eest kaitsta. Neidki on vähe – ühekordsed maskid, kummikindad, desinfitseerimisvahendid. Ent Punase Risti töötajaid see ei paista häirivat ja koroonaviirust nad ei pelga.

Koroonakaamerast tormab päevas mööda tuhandeid inimesi. Masin peab suutma nad kõik hoo pealt üle kontrollida.
Foto: Rauno Volmar

„Kui immuunsussüsteem on korras, siis ei karda. Kui see on nõrgestatud, siis on viirus ohtlikum. Kui me ikka kaamerast näeme punast, siis hoiame distantsi. Puutekontakti ei tohi luua,” ütles Tiia Mälton, kes on vabatahtlikuna tulnud Punasele Ristile appi Põlvamaalt.

Senine sadamasse ja lennujaama püstitatud termokaamerate saak on olnud null, ent aparaadid on üleval olnud kõigest mõned päevad. Üldiselt reisijad kaameratest suurt numbrit ei tee. „Pigem on jah elevus, inimesed jäävad seisma ja vaatavad veel selja taha. Nad pole harjunud ennast läbi termokaamera nägema. Eks nad saavad aru, et see on vajalik, mida me siin teeme,” tõdes Sirvi.

Laanemets peab palgalise Punase Risti töötajana esialgu reisijaid monitoorima kaks nädalat, vabatahtlikud partnerid vahetuvad tihedamini, kuidas töö ja õpingute graafik vähegi lubab. Mälton peab koroonaviirusega tekkinud olukorda omamoodi põnevakski: „See on jälle uudne olukord. Ja see [sadamas mõõtmine] on väga vajalik, sest me ei soovi, et meil puhkeks selline epideema kui Itaalias või Hiinas”.

„Ja minul on hea meel, et saame riigile kasulikud olla, sest Punase Risti kohalolu ka rahustab reisijaid, kui nad näevad, et see nõustamine toimub meie poolt,” lisab Laanemets. Ühtlasi kordavad nad üle elementaarsed tõed: kästi tuleb pesta hoolikalt, hügieenireeglitest tuleb kinni pidada ja tugevadada oma immuunsussüsteemi.