„Hetkel on meie koostööpartnereid 153 korteriühistut, peamiselt Tartust, Tallinnast ja Ida-Virumaalt,” ütleb Eesti Inkasso OÜ juhatuse liige August Käära. Inkassofirma põhiline töö on kontakti loomine võlgnikuga ja selgusele jõudmine, kuidas inimene jõudis sellisesse olukorda ja seejärel lahenduse leidmine, mis rahuldaks mõlemat osapoolt. „Siinkohal peab aru saama, et inkassofirma ei ole n-ö hirmutamiseks, vaid ettevõte, kes võtab teatud korteriühistu toimetamised enda kanda, et viimase juhatus saaks tegeleda muude tähtsamate ülesannetega,” selgitab Käära.

Paljud eestimaalased on tööl välisriikides, jätmata endast maha teavet elukoha kohta või väldivad ka kontakti telefoni teel. Käära tunnistab, et välismaal elavate ja töötavate võlglastega on kontakti leida suhteliselt raske ja juhul, kui see ei õnnestu, tuleb ette võtta kohtutee. Võlgnikud on nutikad ja teavad, et Eestist kaugel olles on neid keerulisem ja aeganõudvam üles leida, kuna välismaal liiguvad asjad aeglasemalt kui Eestis.

„Tihtipeale jõuabki inkassofirma välisriigis elava võlgnikuni kohtu kaudu. Juhul, kui see ei õnnestu, teeb kohus tagaseljaotsuse, mille realiseerimine toimub juba täitemenetluse raames,” selgitab ta. Kehtib põhimõte, et iga juhtumi puhul on lähenemine individuaalne ning seda vastavalt olukorrale ja tingimustele.

Võlg peab olema vähemalt 50 eurot

Üks võimalus on võlg üles osta, kuid Käära sõnul tavaliselt inkassofirma nii ei tee, kuna korteriühistule ei ole see kõige kasulikum viis – võla väljaostmisel pakutakse tavaliselt 50% põhivõlgnevusest. Kuid samas on see ühistule kõige kiirem vaba raha saamiseks.

Mitte igal korral ei taha inkassofirma võlaga tegelda. „Seda juhul, kui võlgnevuse summa on liiga väike või esineb pooleliolev vaidlus korteriühistu ja korteriomaniku vahel ehk tegemist on ebaselge nõudega. Nõue peab olema selge ja kui on vastastikuseid pretensioone, siis need tuleb selgeks teha või vaielda, aga seda juba n-ö teisel tasandil,” selgitab Käära.

Võlaga hakkab tegelema Eesti Inkasso OÜ siis, kui see on vähemalt 50 eurot. Käära märgib, et kogemuste põhjal võib kuni 50-eurone võlgnevus tekkida kas lühiajaliste rahaprobleemide tõttu või lihtsa ununemise pärast.

„Antud juhul tuleks pigem rääkida sellistest võlgnevustest, mille vanus ületab vähemalt 30 päeva. Sest just selliste võlgnevuste puhul võib olla tegemist olukorraga, kus inimesed tahtlikult hoiduvad arvete tasumisest ja seda ka mitte alati. Iga tekkiv võlgnevus on eriline, mida tuleks vaadelda ja menetleda eraldi,” selgitab Käära.

Võlgnik leitakse üles ka välismaalt

Ka Intrum Justitia ASi klientide hulgas on ka korteriühistuid ja nende arv on viimasel ajal suurenenud, kinnitab Intrum Justitia ASi müügi- ja marketingispetsialist Tiiu Endrikson. „Eelkõige pakub Intrum Justitia ASi kohtuvälist ja kohtulikku sissenõudmist. Sõltuvalt siiski võimaliku võlaportfelli suurusest on võimalik ka võlgnevuste ost-müük,” ütleb Endrikson. Omatahtsi võlgnikuga talitada ei saa, sestap tuleb inkassofirmal kasutada vaid seadusandlusega võimaldatud vahendeid ja meetodeid, alates kirjalikest meeldetuletustest ja maksehäirete avalikustamisest kuni võlgnevuse kohtuliku sissenõudmiseni. Kuna Intrum Justitia ASil on oma sõsarkontorid 20 Euroopa riigis ja lisaks ka väga lai koostööpartnerite võrgustik üle maailma, siis võimaldab see välisriiki peitu pugenud võlgnike vastu suunatud nõuete menetlemisel kasutada nende abi.

„Meie jaoks ei ole oluline võlgniku asukoht, kuid välismaal elava inimese puhul on oluline teada võlglase umbkaudset aadressi, et oleks võimalik võlanõue edastada õige riigi sõsarkontorile,” märgib Endrikson. Konkreetset võlgnevuse alampiiri Intrum Justitia ASis ei ole kehtestatud, samuti ei tegele inkassofirma aegunud võlgnevustega.