Helistasime hiljem Tupele uuesti, uurides, kus see allveelaev siis olla võiks ning miks just allveelaev, mitte mõni teine vandenõuline objekt? Seepeale nentis Tupp, et täna allveelaeva juttu toetavaid tõendeid ei ole.

Kass oli juba aga kotist väljas ning kõik suured päevalehed levitasid esiuudisena midagi, mida aastaid peetud vandenõuks.

Vandenõude kasutamist mõjutustegevuses uurivad Tartu Ülikooli uurijad Mari-Liis Madisson ning Andreas Ventsel rääkisid Delfile, et isegi kui allveelaeva teooriat nüüd uurima hakatakse, on vähetõenäoline, et selle arvelt vandenõud Estonia huku ümber väheneksid. "Sajand tagasi hukkunud Titanicut puudutavad mitmesugused vandenõuspekulatsioonid ringlevad veel tänaselgi päeval."

Millised on vandenõud MS Estonia ümber?

Tartu Ülikooli folklorist Eda Kalmre on vähestena uurinud Estonia huku kohta käivate juttude levikut teaduslikust vaatest. "Muidugi toona need ei olnud vandenõud, see sõna tuli moodi alles kümme aastat hiljem," rääkis Delfile ta oma 1998. aastal avaldatud kirjutist meenutades

Pärast Estonia põhjaminemist asus Kalmre kuude vältel ajalehtedes kirjutatud meediamuistendeid koguma ning võrdles Estonia ja Titanicu katastroofifolkloori. Allveelaeva tabamus on üks nendest enimlevinud vandenõudest, mida toona lehest lugeda võis. "Laeva hukutas Vene allveelaev" usuti siis.

Mida uskus rahvas Estonia huku kohta veel?

Lisaks allveelaevale arutleti veel, et Estoniat võis tabada meremiin, ujuvpontoon, tormi tõttu hüljatud salakaubalaev, kokkupõrge mõne kiviga, vaal, hiidlaine.

Otsiti sügavamat põhjust, miks hukk just Estoniat tabas.

Rahvas uskus, et taheti mere põhja viia laeva pardal olnud Rootsi kriminaalpolitseinikud või mafioosod tahtsid ähvardada "Estline'i", kes ei maksnud katust. Püüti ähvardada konkureerivat maffiagruppi, kes vedasid Estonia pardal narkootikume.

Põhjuseid otsiti õnnetust armastusest ning kellegi maniakaalse soovist end eriti efektselt ära tappa. Usuti, et kõik need kadunud inimesed viisid ära UFO-d.

Need, kes uskusid, et tegemist on õnnetusega, püüdsid leida selgitusi kõigest võimalikust. Usuti, et sadam ei edastanud kaptenisillale tormihoiatust. Arvati, et laev sõitis kogemata üle mõnest väiksemast laevast. Püüti leida süüd autodest - nad polnud kinni ning pääsesid laevakeres veerema, laeva kiiremini kreeni viies.

Juba vahetult pärast Estonia hukku hakkasid levima erinevad relvaveo teooriad. Usuti, et kapten Piht hukutas ise laeva, sest laeval olid narkootikumid, arvati, et plahvatas salakaubaveoseks olnud germaanium. Ilmsiks osutunud versiooni, et relvavedu sooritas Rootsi riik, vandenõuna ei levitatud.

Vandenõud inimeste ümber

Eda Kalmre sõnutsi rääkisid hukkunute lähedased legende just sellest, kuhu jäid kadunuks jäänud inimesed. Kapten Pihti lugu, kes end kuskil varjab räägitakse tänaseni.

Estonialt läksid kaduma ka kaksikõed-tantsijannad Hanka-Hannika ja Hannely Veide, kelle vanemad rääkisid aastaid pärast laevahukku Päevalehele, et nende telefon helises paar aastat pärast katastroofi, kui väidetavalt helistas üks õdedest.

Kalmre rääkis oma artikli taustal aastakümneid hiljem Delfile, et just lähedaste kadumisega seotud vandenõudes on kõige raskem kahelda. "Kõik muu oli rahvafolkloor, aga neid kõnesid tõesti usuti," rääkis ta.

Need lood sarnanevad vandenõudele, mida on kirjutatud printsess Dianast või Hiltlerist, kes kuskil senini elavad.

Infovaakum mootoriks

TÜ uurijad Mari-Liis Madissoni ning Andreas Ventseli sõnul on loomulik hukkunud lähedaste soov leida juhtunule inimlikke seletusi. "Vandenõuteooria on üks võimalus toimunu lahtimõtestamiseks ja süüdlaste leidmiseks. Estonia katastroofi puudutavate vandenõuteooriate tekkele andis kindlasti hoogu laevahuku uurimist puudutava usaldusväärse informatsiooni vaakum."

"Kahtlaste infokildude suur hulk tekitab inimestes paratamatult mulje, et toimunu tegelikke asjaolusid moonutatakse või varjatakse. Vandenõuteooriate alased akadeemilised uurimused rõhutavad, et ebaselged andmed on vandenõuteoreetikute üheks põhiliseks muusaks," jätkasid nad.

Ventsel ja Madisson on uurinud Smolenski lennuõnnetust puudutavaid vandenõuteooriaid. 2010. aastal toimunud õnnetuses said surma Poola president Lech Kaczyński ja mitmed teised toonased riigi tippametnikud.

"Nagu ka Estonia puhul, hakkasid ka siis ringlema selgitused, mis nägid nii õnnetuse toimumise asjaolude kui uurimise taga salaja tegutseva grupi manipulatsioone. Need teooriad olid oma levikult rahvusvahelised, tekitades spekulatsioone nii eestikeelses kui ka alternatiivses inforuumis."

Vandenõu ei saa veel tõeks

Maailmas on vandenõusid, mis on tõeks osutunud. Nüüd avalikkus teab, et USA külma sõja ajal tõepoolest tegeles UFO-de uurimisega. Pikalt kirjutati vandenõuteooriaks see, et tehnoloogiliste vidinate eluiga tehakse teadlikult lühikeseks, kuid nüüd on meile teada, et tootjad püüavad meid saada võimalikult suurele tarbimisele.

Estonia hukuga seotud lood tänaste tõendite põhjal selliste lugude hulka ei kuulu. Ajakirjanduse ette toodud infot on valmis Eesti, Soome ja Rootsi ühiselt edasi uurima, et vähendada saladuseloori Estonia ümber.

Neile, kes usuvad, et riik on teadlikult midagi aastakümneid varjanud, kostis riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni nõunik Kersti Luha, et Eestis on inimesed vabad oma uskumusi väljendama, kuid kahtluse korral peaks oma allikaid kontrollima.

"Kui mingi teave tekitab kõrgendatud emotsioone, on juba see iseenesest märguanne, et info väärib taustakontrolli või lisainfo kogumist. Praegu teada olev ametlik info parvlaev Estonia kohta on, et Discoveryl avalikuks tehtud dokumentaalsarjas on ilmnenud uued asjaolud," sõnas ta.

Madissoni ja Ventsli sõnul tegutsevad riigid alati, et takistada vandenõude tõekssaamist (vt infokasti) püüdes ennetada terrorirünnakuid või atentaate.

"Riik peaks reageerima vandenõuteooriatele, mis õõnestavad ühiskonna sidusust või inimeste usaldust tõenduspõhiste seletuste vastu. Kuid kindlasti mitte vandenõuteooriaid ära keelates või häbimärgistades, sest see võib kaasa tuua trotsi ja vandenõu-uskumuste süvenemise. Palju tulemuslikum on seda teha kriitilist meediatarbimist edendades."

Uurijate sõnul peaks vandenõuteooriatest rääkima rohkem koolides, kus võiks õpilastele süstemaatiliselt tutvustada infomõjutustegevusi, selle ohte ja selle tuvastamist.

"See on põhjendatud ja vajalik, kuna uurimused on näidanud seoseid vandenõuteooriate tarbimise ja maailmavaatelise radikaliseerumise vahel ja ka vandenõuteooriate tarbimise ja poolehoiu kasvamise vahel populistlikele poliitilistele liikumistele," lõpetasid nad.

Mis on vandenõu ja mis on vandenõuteooria?
Vandenõu- konspiraatorite grupi pahatahtlik salajane tegutsemine, mis kahjustab paljude inimeste heaolu


Vandenõuteooria- on seletus, mis näeb reeglina ebameeldivana tajutud ühiskondlike sündmuste (nt 11. septembri terrorirünnakud, Euroopa rändekriis) või nähtuste (koroonaviiruse levik) põhjusena vandenõud ehk konspiraatorite grupi pahatahtlikku salajast tegutsemist